Klõps

Kui sa tunned, et sa enam ei oska
ja on murdumas su mehine meel.
Kui sa tunned, et sa enam ei jaksa,
veidi veel, oh Sylvester
Selline Eliidi lugu iseloomustaks eelmist nädalat, mis kulmineerus umbes nelja tööga koolis, mil vahepeal tundsin, et nädalavahetuse veedan hullumajas. Õnneks see nii ei läinud!

Praegu aga on laupäev ja siinpool ekraani on valdavad märksa optimistlikumad meeleolud. Eile sai pärast kooli päris mõnusatele tegevustele pühenduda. Mängisin kitarri, siis läksin randa, kuulasin muusikat ja pildistasin. Imelik, Stromka oli eile kuidagi kummaline paik: politseid sõitsid pargis vahetpidamata ringi, mille vajalikkusest ma aru küll ei saanud, aga kõik polegi mõeldud mulle mõistmiseks. Õhtul läks Tõnis Kostiverre ja lugesin Murakamit ja jäin magama. Mul pole aimugi, mis kell see olla võis, sest ema lõhkus eile kogemata seinakella ära. Nüüd on toal imelik ilme. Astud uksest sisse, pöörad pilgu seinale, et kellaaega tuvastada, aga kella pole. Vot sulle nalja. Panen siia mõned pildid ka. Paigutust siin, Bloggeris pean veel õppima, jama lugu sellega hetkel.