Kauneid pühi!

Mm, kolmapäev, vaheaeg, jõulud...see kõik on ju nii super. Minu jaoks algasid küll pühad juba reedel. Koolis vaatasime "Klassi" ja jagasime kinke. Sain palju kommi ja Stellalt imeilusa kaelakee ja Kätult viirukitekomplekti, ta on vist mõttelugeja. Jubearmas. Päev lõppes Karolini juures Meero istumisega, mis oli ääretult muhe ja mõnus, väga kurb samuti, aga sellised need jõulud juba kord on. Laupäeval oli Raekoja platsi kontsert, mis lõppes sellega, et kaks hiina meest tahtsid minuga pärast kontserti mingisugust nn. fännipilti teha...Mõeldud, tehtud, olid nemad hullult õnnelikud ja endalgi läks meel rõõmsaks kui näed, et sain kellelegi rõõmu valmistada. Pärast olime emaga umbes 7 tundikingitusi otsimas-hullumeelne. Pühapäeval tuli vanaema ja kõik oli aina jõululikum, siis tõime kuuse ka ja sekord juhtusime eriti pika ja ilusa peale. 24. siis tulid Tädi pere ja paljud muud toredad tegelased meile ja oli tore. Jõuluvana tuli ka, kahju, et mina ainult teda ei näinud. Üle tunni jagati kinke, sest neid oli tõeliselt palju...Süüa oli ka üüratult nagu tavaliselt. Kristel oli oma gaseerimismasina ka kaasa võtnud ja nad tegid Peebuga koguaeg erinevaid limonaade ja loomulikult pidi ju kõik ikka järele proovima, sest kõik maitsesid ülihästi, aga kõhul pärast nii hea ei olnud...Eile käisime sugulaste juures ja vaatasime telekat...ahjaa, saade oli täitsa tore sellel aastal, tähendab, igal aastal on ta omamoodi jõululik ja ühteviisi armas, teine osa oli parem, nägin ise ka seal natukene parem välja, heh, ja miljöö oli hubasem ja mõnusam ja laul liikuvam. Tahaks DVD-d ka, kui sellel aastal tehakse, aga sellega peab natuke ootama, ma arvan...Aga egas`midagi muud kui head pühade jätku kõikidele ja varsti algab ju aasta 2008, mis tulgu siis parem, põnevam ja teguderohkem kui käesolev, nagu ikka:)!

Jõulurabelemine

Tänane päev on olnud hullumeelsus, sõna otseses mõttes. Kolm tööd, palju pingutamist, närvidel viiuli mängimine...´Ag apraeguseks on kõik korras, seda õhtut olen ma kaua oodanu-see kõik on nüüd korras ja paigas ja koolis on ka mõnus olla, pingevaba, rõõmus. Tegelikult on üldse mõnus tunne, tänasega on kõik läbi, reedest tänaseni oli iga päev kontsert plus veel proovid ja lindistused ja mitu tükki ühel päeval. Täna oli Jaani kirikus viimane jõulukontsert või noh, kui me tulevaid Raekoja platsi omasid ei loe ja saateid ka mitte. Läks suhteliselt hästi...aga alati saab paremini, aga praegu ma ei hakka enda kallal nokkima, sest jõulude ajal on põhiline, et asi tuleks su seest, mis täna kindlasti ka tuli ning üllatus-üllatus kogu Jaani kirik oli rahvast täis...küllap oli see siis hea reklaam, mille eksisteerimisest mida kõige viimasena teada sain, selle läbi, et Madis ütles, et nägi mind telekas, ta ei olnud ainus. Tore muidugi näha, et reklaam tõepoolest täitis oma ülesannet. Natukene kurb oli ka, jõuludega seotud asjadega käib se ikka kaasas, aga tegelikult see kurbus polnud tingitud mitte üksnes lihtsalt sellest. Aga õnneks olen ma selle juba tänaseks nii endale ära teadvustanud, et ma loodan, et mul ei tule sellist emotsionaalset pauku....äkki?!Ma eeldan.
Pärast kontserti läksime otse isa sõbra sünnipäevale ja peaks mainima, et ma üritasin kõigest hingest paista välja mitteväsinud, kuigi tegelikult olin omadega ikka väga läbi, aga see proovimine väsitas mu veel rohkem ära...praegu just jõudsin koju.....soe voodi ootab:)

Elu on seiklus 2

T2ta on nii ebatavaline laup2ev. Ma pole viimasel ajal laup2eval enne 10 yles saanudki, ag at2na 2rkasin pool 7 ja pool 8 l2ksin Meerosse, buss oli juba ees,, Suss tuli ka, K2tut ja Mariat polnud kahjuks, Agnest ka. Varsti hakkasime N6o poole liikuma ja ma suhteliselt magasin terve tee ja kuulasin m6nusat muusikat, sest buss oli suur, meid oli v2he, igayks mahtus igalepoole yle istmete laiutama. Kell 1 j6udisme umbes sinna, N6o kirik oli kylm, aga seal oli ka ahi, mille l2hedusse me ennast maha s2ttisime, nii et meil hakkas palav, samas meeter eemal oli kylm. Siis enne proovi algust tuli mu vanaema ka ja t6i piparkooke ja sokolaadi. Kontsert l2ks h2sti, inimesed j2llegi nutsid ja armas oli. P2rast saime veel sokolaadi, siis l2ksime kuskile restorani, mis meile oli kinni pandud ja s6ime k6hud ilusti t2is. Tagasiteel vaatasime Kreisiraadiot ja naersime....Jyrioo!Raamatut ma ei j6udnudki lugeda, kuigi teisp2evaks peab l2bi olema, oleks viimane aeg alustada, v6i mis, aga mis ma teha saan, kui TP Morti k6rvalt midagi muud lugeda ei suuda, alati on nii, mulle ei meeldi kohustuslikud asjad, aga mittekohustuslikud..neid igakell. Homem mul pole ka aega, hommikul j2lle lindistama, mull on h22l laulmisest l6plikult 2ra...okei, ag anoh, kuna Haara mikker k2ib taustaks, siis nii hullud lood ka nyyd pole, siis Dorisega kontserdi proovi, 6htul 6ppima....esmasp2eval ka ei j6ua, kuulge, t2nane oo on vist kenasti Tuglasega sisustatud. Mis r66m!

Elu on seiklus

Vabandust, ma pole ikka veel oma kovaketast korda saanud!
Tana hommikul arkasin pool tundi hiljem kui tavaliselt, siis laksin poole 9ks Meerosse ja sealt laksime kaheksakesi yhe autoga Raekoja platsi, et minna Karl Friedrichisse saadet filmima...jubeilus koht. Meie alustasime esimestena, kahe korraga saime esimese loo filmitud, sama oli ka teisega. Ma ei oskagi midagi muu dkommentaariks oelda, et ma arvan, et teine video meeldib mulle rohkem...Tegelikult mind enam ei huvitagi see, milline ma valja naen seal, vaid tervik, tore oli. Seejarel ostsin endale yhe cappuchino ja laksin Rootsi Mihklisse proovi oma rogiseva haalega ja seejarel tulin koju. Kella poole viieks laksin sinna tagasi, et jouaks ikka oigeks ajaks, et haaled lahti laulda saaks, sest mul oli niigi sellega jamasti, aga sellist tegevust ei toimunudki yldse...Meil on tore lastekoor, nii umbes kymme inimest oli kohal. Oma laulu sain lauldud, mina rahule ei jaanud, kuigi noh, hasti selle kohta, et eile hommikul ma ainult piuksusin, aga ma ei jaa vist kunagi endaga loplikult rahule. Aga siiski ilus kontsert oli, vaiksed olid armsad ja koos suurtega see Haldjate laul oli vorratult nunnu lihtsalt, kirik oli rahvast tais, ja selline monus ohkkond oli. . .
Haal hakkab jalle ara minema ja homme on Noo kontsert. Dorisega oleks proovi ka vaja teha. Miljon asja oleks vaja teha, aga miks ei voiks olla paevas 50 tundi, siis umbes jouaks vabalt omad asjad ara tehtud. Ma lahen tuttu nuud. Appi, kirjutada ilma t2ppideta t2hti on nii imelik ja veel koomilisem on seda asja siin lugeda..kui mul kujnagi kurbus peale tuleb, loen seda siin ja saan monusa kohut2ie naerda enda yle!Ma avastasin, et kui m aarvutiga kirjutan, korduvad mul sagedamini sellised vead nagu>ikka on ikak!

Viimaks!

Ma hoiatan, et midagi hea see ei tõota, see siin. Tahtsin just kirjutada, et arvuti sai 3 korda suurema mahutavusega kõvaketta, aga klaviatuur ei funktsioneeri veel täielikult; täpitähtede poolest. Aga oh imet, mis ma näen, õ, ü, ö, ä täitsa eksisteerivad, saab jälle normaalset eesti keelt rääkida. Viimased päevad on hullus olnud, ma arvan, et see on ka põhjenduseks, miks ma täna peale kooli kohe magama jäin ja pärast hirmuga avastasin, et kell oli pool 7.
Esmaspäeval läksin kooli, siis Dorise juurde, sealt Anni ja Anne-Mari kontserdile, sealt sõna otseses mõttes jooksin Meerosse, pool 10 jõudsin koju. Eile läksin peale kooli raamatukokku, sest järgmisels nädalaks on kohustuslik kirjandus(4 novelli plus 4 valmi plus kohustuslik Tuglase "Suveöö armastus" )....ja arvake ära, mida raamatukogus polnud-loomulikult seda viimast, aga need ülejäänud 8 asja sain, aga ma pole veel neid lugema hakata jõudnud, sest laenutasin ka Terry Pratchett`i "Mort"-i. Läksin Selverisse ja ootasin seal ema ära ja mõtlesin, et hakkaks lugema...Ma arvan, et oli teistele päris koomiline vaatepilt: Tuleb neiu...ühelt poolt, kiviga, .....(Mulle tuli see kuulus lause jälle meelde, et lihtsalt pidin ära mainima)Ühesõnaga, istub Leeni kuskil Selveri pingil ja naerab seal üksi, raamat käes, ma vist ei julge enam kunagi avalikes kohtades midagi naljakat lugeda. Ühesõnaga jätkasin kodus ja mul on juba üle poole läbi. Pagana geniaalne on TP ikka. Võib-olla mu väikesele ajukesele ei jõua lihtsalt kohale, kuidas inimesel saab olla niivõrd palju kujutlusvõimet!Vapustavalt hea raamat.
Mulle tuli veel meelde see, et eile öeldi mulle, Hassole, Martinile, Kätule ja Laurale, et peame tunni pärast eesti keele olümpiaadile minema. Läksimegi. See oli kohutavalt raske, eesti keele grammatikaga oli seal vähe pistmist. Tuli sõnu seletada..mm, näiteks pintsaklipslane, evima, seitung, autostuma, pullimull jne. Oli palju keerulisemaid tegelikult, aga need olid liiga keerulised, et isegi meelde jääda. Ühesõnaga, ma polnud mõndasid enne kuulnudki...seitungit olin kuulnud Dagö laulus, aga tähendust ma ikka ei tadnud jne. Siis tuli veel inglisepäraseid sõnu ära eestistama nö. See läks suhteliselt hästi, attachement`i panin valesti, tegelikult veel "väike" põhiasi, et ma sain tööjuhendist valesti aru...hajameelne nagu ma olen. Meil kõigil läks nii vapustavalt hästi. Ma arvan, et seda pole vaja irooniatäpikeste sisse panna, iseenesestmõistetav.
Lisaks kõigele on mul hääl ka ära ja ma peaks vist kiiremas korras kõhurääkimise ära õppima, sest reede-lindistus, õhtul kontsert, laupäev, Nõos kontsert, pühapäev-lindistus, esmaspäev-esinemine, teisipäev-esinemine!Hexoral, ma loodan sinu peale!Olge mõnusad.

Meil siin ei toimu...

Kell on suhteliselt palju...kuigi kell iseenesest on jummala vähe, aga mulle tundub küll nagu poleks ma kuu aega maganud. Eks peabki selle tegevuse varsti ette võtma.
Käisin Bondi kontserdil ka ära ja peaks ütlema, et väga vägev oli. Minujaoks läks see kaks ja pool tundi küll imekiiresti, see on vist hea märk, kuigi oleks võinud veel poole rohkem kesta, aga kes see lauljatest ikka viis tundi laval jaksab olla eks. Jah, aga võimas oli .
Tegelikult on ju nii palju häid kontserte kuhu jõuda tahaks; esiteks Dave Bentoni oma, kui aega leian, siis lähen, teiseks Korn, kunu ma minna tahaksin, aga kuhu ma minna ei saa, aga õnneks ma nii jubesuur selle fänn ka nüüd pole.
Hakkasin just mõtlema, et tegelikult on see Eesti selle kohapealt küll üks kolkaküla, et head bändid satuvad siia ikka üliharva, võtame kasvõi näiteks Roosti, kuhu varsti tulevad Marilyn Manson(mitte et ma seda kuulama tahaks minna), The Cure, The Smashing Pumpkins, Alicia Keys, James Blunt, Kelly Clarkson, Kylie Minogue, Celine Dion jpt, siis jah, suhteliselt hale seisukord meil siin, õnneks on viimasel ajal niigi palju paremaks läinud see külastatus, aga jah, The Cure võiks Eestisse ka tulla, see oleks super!Ma ausaltöeldes ei tea, miks siia blogi sellise unise peaga üldse ronisin, aga ma lähenka magama nüüd siis, Head ööd:)

Üke hetk päevast jäi puudu...!

Lihtsalt vapustavalt mõnus on olla lõpuks kodus ja kogu päevale lühike tagasivaade teha.
Ärkasin vara, ma ei teagi mis kell, oleneb, millist ärkamist ärkamisena võtta, sest mul polnud täna üldse und. läksin kooli. Prantsa oli esimene, vastasin dialoogi...ma polnu dnii kaua vastamas käinud prantsas, et jube lugu kohe, nii umbes pool aastat, viimati käisin kevadel. Ausaltöeldes ma ei arvanud ka seekord, et mul õnnestub seda teha, sest olen see veerand kuidagi eriti tubli prantsas olnud, et mul ainukesed 7 hinnet on viied. Selle üle ma olen uhke, ma arvan, et on ka põhjust. Estas tuli mingisugune äkketteütlus, selle sain ka viie...aga...oioioi, see füüsika, kõik teadsid, et töö tuleb, kuigi seda meile otseselt ei öeldud, aga keegi ei osanud seda osa, nii ka mina, kohe kui Kaljurand sealt koridoriotsast paistis, mul ütlesid vist närvid üles, ausalt. Ma polnud ainus. Tunni alguses läks asi veel hullemaks...ja ma polnud ka seekord ainus. Töö oli väga lihtne tegelikult, kõik olid nii õnnelikud, et saavad veerandisse arvatavasti ühe viie juurde ja oli tore. Tõesti?Loomulikult mitte, see läks ikka tegelikult kõigil nii metsa, kui metsa saab minna. Mittekeegi mittemidagi ei osanud ja matemaatika tööks oli klass umbes nagu üks suur masendusepilv. Matemaatikas oli ka töö, see läks hästi, sain viie, suhteliselt neutraalse asjanduse teeb kokku kogu see pull. Siis läksin Meerosse ja pärast seda mul oli tunne, et mu hääl annab kohe otsad(Ma näen sellest juba õudusunenägusi ja eile ehmatasin inglise keele tunnis täitsa ära, kui hääle asemel tuli suust välja vaid õhk ehk sealt ei tulnudki midagi välja, mis oli tol hetkel vägagi naljakas. Õnneks otsustas ta oma õigesse kohta tagasi tulla.) Igatahes, ma arvan, et lood on halvad, kohe kurvaks tegi meele...Tegelikult oli see kõik nii pagana hästi veel öeldud....Ma olen pahane. Osad näevad siin hullu vaeva, mida ei saa öelda teise poole kohta. See pole ka ainult minu arvamus. Ja praegu tulin Kristiine ostuöölt. Tahtsin näha, mida see endast kujutab ja uut Zarat tahtsin ka näga, aga sinna ma lõpuks ei jõudnudki, sest avati ka Newyorker ja vot see neelas inimesi, nii pidin ka mina seal oma head pool tundi veetma, sest asjad olid seal superilusad ja odavad ja ostsin endale ja Tõnisele ka ühe armsa pluusi. See on see, kui Leeni umbes üle kahe kuu riidepoodi lasta, sest viimasel ajal ei jätku sellisteks asjadeks lihtsalt enam aega ja pole vajadust olnud ka. On ka palju palju meeldivamaid vabaajaveetmisvõimalusi, kuigi üle pika aja on see puhas nauding.
Sest laupäeval on Bondi kontsert, hommiku magan ma vsjoo maha, sest millal ma seda muul ajal ikka teha saan, pühapäeval istun suhteliselt terve päeva Linnahallis, kus 11-16 on salvestus ja ma kahtlen selles, kas me selle ajaga valmis jõuame. Loodame parimat. Esmaspäevaks on hullult õppida, pärast kooli lähen Dorise juurde, et meie kontserdikava kokku panna ja laule(mida veel leidnud pole)harjutama, sealt torman otse GAM-i kontserdile, kus Ann ja Anne-Mari ka laulavad ja sealt otse lähen Meerosse proovi ja jõuan kell pool 10 koju, tore! Jõuluvaheaega thaks juba!

Minu blog on mu teine mälu!

Hullult imelik päev on olnud...ma ei teagi mis mõttes, lihtsalt kummaline. Esiteks prantsa töö läks ikka noo...suht pepusse, kuigi ma õppisin kaks päeva seda. Elame üle!Siis ütles Doris, et oleks ühele erapeole vms esinema minna pooleks tunniks, ehk siis suht kiireks läheb, aga küll me hakkama saame. Oeh, mul pole korralikku kaldendrit või asja, telefoniga ei viitsi jamama hakata, kirjutan siia siis endajaoks, sest mul on kalamälu ju. 5. 12 meero tavaline proov, 7. 12 meero lisaproov, 8. 12 stuudios, 14. 12 telesaate salvestus(hommik) 14. 12 õhtu kooli kontsert Rootsi mihklis, 15. 12? kontsert Nõos,
17. 12 esinemine kuskil Dorisega (hommik)17. 12-kontserdi proov 17. 12 meero?!(õhtul)18. 12 Jaani kiriku kontsert(õhtul)Jaani sünnipäev(õhtul)19. 12. Annely sünnipäev!!!Kooli jõulupidu(õhtul?) Oh jah, raskeks läheb, aga kokkuvõttes polegi kõige hullem. Minu mälu on mu blog:D
Siis matas tegime jõulukompositsiooni, mida me veel valmis ei jõudnud, homme ehk.
Kehkas ma olen nii haledaks läinud, et endalgi hakkab hale!See pole naljakas....või siiski...imelik on lihtsalt endal, kui kõik asjad koguaeg napilt igasugustest asjadest nt 1 cm kaugushüppes puudu jääb.
Kirjanduses sai nalja nabani, nagu ka inkas, kus Madis võitles räpparite ja Iglesiase õiguste eest, see oli koomiline vaatepilt. Aa, klassipildid saime ka virtuaalselt hakkan nüüd lugusid otsima ja kitarri harjutama, oih, raamatukogus unustasin ikka käia, et sealt kohustuslik kirjandus(ma arvan kaa, et ma selle läbi jõuan ja nagu mkätte, või noh, vaadata neid...ausaltöeldes...ei kommenteeri, aga midagi väga jubedat neis tegelikult ka ikka pole.

Ühesõnaga, ma a just poleks tahtnud hoopis"Morti"lugema hakata, aga noh...)Tuleb see teekond ette võtta. Siis ma pean veel jõulukinke otsima...ja siis ma pean veel..........(ma parem ei hakka kirjutama, mida ma pean, sest siis ma arvan, et ma lõpetaksin kuskil traumapunktis oma sõrmede liigse koormuse all purunemisega-pisavalt segane väljend, ma ei saa isegi aru, abstruse)Tänaseks aitab kah!:)

2. detsember

Kõigepealt: Kaunist esimest adventi kõigile!
See aasta on minuaoks selles mõttes eriline, et ma ausaltöeldes ei mäleta eriti küll sellist teist detsembrit, mil lumi tõesti maas on, aga samas ei ole erilist lörtsi.
Üleüldse, uttav tunne-Raadiost lastakse jõululaule, telekast tuli eile või millagi "Üksinda kodus", poes on ammugi kõik kohad igasuguseid jõuluvidinaid täis ja köögist tuleb hõrku glöggilõhna ja täna sai toredalt üheteistkümneni ka magatud. See kõik on juba liiga ilus, et tõsi olla...samas pannes meid mõtlema hoopis teistsugustele asjadele kui tavaliselt. Asjadele, mida esmapilgul üldse ei märka või siis ei taheta märgata, aga samas see paneb meid väärtustama seda, mis meil tegelikult on. Igal hommikul ärkame me oma pehmest voodist, paneme riidesse, lähme välja, kooli-tööle. Tagasi tulles hüppame poest läbi ja ostame igasuguseid einevaid asju, mida tahame, läheme tagasi koju. See on meie jaoks nii loomulik, muud moodi polekski mõeldav....ometi tegelikult, kui palju on inimesi, kes annaksid absoluutselt kõik, et kas või üks päev ärgata pehme teki alt või osta endale üks tahvel šokolaadi. Sellise jutu peale mõtleks vist paljud, et aga see on ju nende enda süü. Miks nad ei lähe tööle ega rabele ennast sellisest olukorrast välja. Loomulikult on neil see võimalus ja sinna saame meie suhteliselt vähe midagi parata. Sellest on juba oksendamiseni räägitud igalpool ja sellega tavaliselt kogu asi piirdubki.
Ma ei tea, aga mina hakkasin küll mõtlema, et tegelikult on õnnelik olemiseks vaja nii vähe, tegelikult. Millegipärast aga vingutakse väga palju. Me kõik teeme seda. Kõige rohkem vinguvad need, kel on kõike kordades rohkem kui teistel ja tegelikult kel oleks selleks kõige vähem põhjust.
Täpselt sama asi on ka jõulukinkidega...mul pole tegelikult otseselt midagi vaja, ma saan väga hästi prageu hakkama ega tunne, et midagi on puudu....
Lugesin just üht artiklit kuskilt ajakirjast nende kohta ja vanasti oldi nii õnnelikud, kui saadi vanaemalt omakootud villane kampsun. Tänapäeval suuremaltjaolt vist hakkaksid lapsed(ja mitte ainult lapsed) sellepeale nutma ja jonnima, sest tahetakse ju uut playstationit või ei tea veel mida. Võrreldes neid kaht asja-Kampsunisse pani vanaema kogu hoole, armastuse ja energia, ta nägi vaeva. aga igaüks võib minna poodi ja sealt osta kõige kallima ükskõikmille. See kõik on kuidagi nii vale ja võlts ma arvan, et umbes saja aasta pärast omandab sõna jõulud hoopis mingi muu tähenduse. Ulme. Jõulud on minuarust olnud just püha, kus inimesed saavad üksteisele näidata, et nad hoolivad teineteisest, mitte ei osta vastumeelselt rahakottipurustavaid kinke, millega veel lõppudelõpuks rahul ei olda. See on paljude asjadega nii, näiteks on mul viimasel ajal väga raske leida head muusikat, sest kõik on tehtud edetabeli ja raha, mitte muusika pärast. Sellepärast ei viitsigi paljud enam midagi head kirjutada, aga õnneks sõelub aeg välja kogu selle soga, jättes alles vaid südamega tehtud muusika, mis on ehtne!
Olgu, aitab küll nüüd!Olge siis tublid lapsed kõik-päkapikud piiluvad;)!