Sügis käes!

Oh, üks järjekordne nädal hakkab taas lõpule jõudma, kusjuures iga oäevaga on tunda, kuidas talv hakkab üha enam kätte jõudma...seda muutumist on võrratult thuvitav vaadata:)

Igatahes laupäva hommikul mõtlesin, et loen selle Robin Hoodi ometi läbi, lugesin 50 lehte, rohkem ei jõudnud, vahepeal käisin õues, tegin pilte õuntest ja muudest toredatest asjadest, mis meid praegu ümbritsevad natukeseks ajaks. Siis tulin tagasi, tuppa, laaisin need ära, töötlesin neid natuke. Siis mõtlesin, et sõidaks natuke velokaga, aga Tõnis oli ees, ei viitsinud oodata, joonistasin parem ja kuulasin head muusikat, kuumast tassist teed juues, üli mõnus oli olla...oeh:)Siis lugesin Robin Hoodi lõpuni. Siis oli mu enesetunne noo nii super, kui üldse olla saab. Sest, et nagu öeldakse, Look at a day when you are supremely satisfied at the end. It`s not a day when you lounge around doing nothing;Its when you had everything to do, and you`ve done it!
See oli kirjutatud laupäeval. Nüüd on kõik see möödas, mis siis oli oodatud. Mingit Robin Hoodi lugemiskontrolli ei tulnudki, oli kirjand teemal"Mis mind köidab seikluskirjanduses?"Jah, aga ma siiski üldse ei kahetse, et selle läbi lugesin, Õš asendas kirjandust ja ta tunnistas ausalt, et tema seda teinud pole. Üldiselt oli teisipäev kohutav, esmaspäeva õhtu ka. Magama läksin kell kaks öösel.Tore. Pragu on kõik super, 3 nädala pärast on vaheaeg, reedel õpetajatepäev, mõnus, lihtsalt mõnus. Okei, ma jooksen nüüd tantsima-laulma.

Täna hommikul oli kõik nagu tavaliselt, ainult Helenit polnud trollis. Ta on Rootsis. Ühesõnaga, suhteliselt mõttetu tõotas tulla, ega midagi eriti ei olnudki, inglise keelt asendas jälle kaljurand, tunni esimeses pooles tegime midagi teisest õpikust ja siis mängisime sõnaseletusmängu, nalja sai, nagu selles alati saab. Kõige meeldejäävam oli, kui Kätlin seletas meie kirjutatud chicken soup-i....chicken in the water, ma ei tea, see pole midagi nii naljakat, aga minujaoks tol hetkel eriline huumor. Me saime Dorisega 1 punkti. Aga siiski kaotas Laura ja Maarja tiim. Vahet pole, asi oli seda väärt. Siis läks kõik edasi nagu tavaliselt, ag akui koju jõudsin helistas ema ja ütles, et pean kell5 hambaarstijuures olema. Mul oli, et mis mõttes. Mul oli number alles umbes kuu pärast, aga sain enne. Nüüd ma mõtlen, et ma ei joo enam kunagi ei coca-colat ega söö kommi ja pesen neli korda päevas hambaid, edaspidi. Okei, esimene variant on isegi võimalik, aga ülejäänuid on võimatu teostada. Aga jah, mulle tehti 3 tuimestust, ehk siis pool nägu on paistes plus keel ja huuled, mis on paisunud gigantsestesse mõõtmetesse, peaaegu nagu Angelina Joliel. Nüüd ma mõistan, kui raske tal nendega hakkama saada võib olla, aga t aon harjunud ka. Minumeelest see nii tore ei ole.
Õppida on homseks meeletult:Estas kontrolltöö miljoni asja peale, keemias töö, asja peale, milles ma endas eriti kindel pole, oeh. Lisaks sellele otsisin ma tunni eesti keele töövihikut, mis kadunud oli ja mõtlesin, et jätsin selle kooli. See oleks olnud juba teine kord kahe nädala jooksul,mil ma midagi kooli jätan...mõtlesin, et see ei saa minuga juhtuda, aga õnneks leidsin selle. Imestasin ise ka, kui palju rõõmu üks eesti keele tv inimesele teha võib, tore!

Tahaks lihtsalt omada....rohkem aega...

Oojaa, tegelikult on ju väga tore olla, hea tuju, juba mõnda aega, Palju õnne:)Ühesõnaga tegelikult ka, aga jällegi olen nii roppväsind, et kui saaksin, magaksin terve päeva jutti...aga sellel ei saa lasta sündida, niisiis pean vaatama, et ma magama ei jääks, loogiline, kas pole.?
Niisiis täna hommikul oli kuidagi eriti kiire...aga siiski suutsin ennast õigeks ajaks peatusesse lohistada. Siis oli prantsa esimene, nagu alati, peaaegu. Seal me...kirjutasime midagi, keegi, Johan või Mihkel jutustasid tänaseks õppida jäänud teksti, ma ei pidanud, mul vedas, kuigi, vahet pole, mul oli see siiski õpitud, aga ikkagi. Siis kuulasime mingit pubekate laulu, nagu Parašin selle kohta ise ütles, Madis luges, Helen tõlkis, kui t asellega ükskord lõpule jõudis ütles Parašin, et noonäed, kui Mart su maha jätab, siis tea, et sellised tunded hakkavad ka sind valdama...Helen sellepeale:"Eh, mis Parts?"nagu ta kuulis, kõik hakkasid naerma, kõige rohkem Parašin ise, kui t ajälle kõnevõimeliseks sai, ütles ta:"Noh, ma ei teadnudki, et sulle kodulinnud meeldivad"Mille peale jälle kõik naersid, mina isiklikult pisarateni välja ja ma lihtsalt ei suutnud lõpetada, niutsusin edasi isegi siis kui kõik teised vait olid ja tunniga edasi mindi. See oli selle kooliaasta kõige naljakam tund siiamaani.
Siis inglise keel, mida pidi šmirnova asendama venekeele pähe, aga klassis oli hoopis Timmermann kes vaatas Salumi jäetud märkmeid ja ütles, et tal pol etänaseks midagi kirjutatud, ehk, mi smeile omakorda tähendas ühekorraga:"Wordygame"just, seega oli meie tund sisustatud. Me Maarjaga oleme ikka geniaalne tiim, kes suudab i tähega tervelt viis sõna välja mõelda:Dhaha, igatahes 290 punkti, alla arvestust, aga viimaseks siiski ei jäänud, Madis & Co loomulikult võitis, aga see oli juba ennegi teada...igatahes tore. Matemaatika oli tavaline. Kehalises jooksime kilti hindele, ma võib-olla isegi parandasin tulemust, enne seda jooksime veel kilomeetrise soojendusringi, pärast mängisime üle pika aja lippu, siis venitusharjutused. Ei, üldse pole väsinud.(haa)Estas sain viie, jess, mul ongi hea hinneteleht, kõik hinded ongi matas ja eesti keeles ja kehalises, mis on kuidagi jõle kahtlase maiguga hinded seal e-koolis...ma ei tea, liiga segane. Ahjaa, homme tõotab tulla tore päev, jutumärkides. Sest arvan, et see füüsikatööhinde teada saamine rikub mu tuju jälle ära, aga ma pole ainus vähemalt. Vähemalt ma tean, et m aoskan seda täielikult, suva, mis see hinne näitab. Aga tühja sest, mu head tuju ei suuda tegelikul miski rikkuda!Vot:)

Ilme sünnipäevast

Ühesõnaga, pühapäevahommik. Igav on, sellepärast kirjutan siia. Või õigemini, sest et ma ei viitsi lihtsalt midagi muud teha, kuigi oleks vaja. Jah, oleks ju vaja homseks ajalootööks õppida(okei, õhtul jõuab, nagu alati) ja bioloogiatööks(aah, seda jõuab ka õhtul) ja siis oleks vaja veel Vassilile jälle see parandatud menüü ära saata ja siis veel Robin Hoodi lugeda. Aga selle viitsimise ma igatahes kuskiltkohast täna hommikul sain isegi, niiet mul on 185 lk-d loetud, ohh jess, "kõigest"nii umes 160 veel...:S

Igatahes eile oli ülemõistuse mõnus päev. Olgu, selle jätame välja, et Laura ja Helen mu oma helistamisega üles ajasid(okei, kell oli pool 11, aga ikkagi:D) ja tahtsid et ma läheksin sinna korterisse aga jah, nagu öeldud, et see jäi loomulikult ära, sest ma tahtsin veel natukenegi veel magada ja loomulikult miljon muud põhjust. Siis millalgi ärkasin üles, läksime poodi, et osta tort ja lilled ja muud värki, et minna sugulase sünnipäevale. Jõudnud koju, jäigi suht vähe aega, panime riidesse ja hakkasime minema. Okei, olime natuke varajased tõesti, aga pärast tuli Suss ka koos teistega ja siis oli vägatore:)Igatahes, nagu alati seal sõime igasuguseid asju, siis avastasime luubi, mille kaasabil sai vägagi toredaid pilte teha ja nalja sai oi kui palju, rääkisime igasugustest asjadest ja peab ütlema et ülimalt mõnus oli tõesti, aga see läks nii kiiresti, et kui kell sai 12 öösel umbes, hakkasime minema. Mõtlesime jala minna, aga noh siis otsustasime ikkagi trolli oodata, aga kui 15 minutijooksul seda ei tulnud(sest trollid graafikujärgi ei pea käima peale kahteteist) läksime ikkagi jala järgmise peatuseni ja seal nägimegi et meist sõitis mööda kaks uut trolli depoosse, esimene meid ei mõelnudki peale võtta, teine võttis ja lasi meid otse meie majaees maha-on ikka toredaid inimesi ka, igatahes olime ülitänulikud ja siis läksin väga väsinult magama:)

It`s not easy....to be....me.

Pole siia tükk aega kirjutanud. Või kas just nüüd tükk aega, aga siiski. Olen koguaeg mõelnud, et võiks seda teha, aga endalegi tundub uskumatuna, et tõesti pole võimalust leida aega selle viieteist minuti jaoks...nüüd on. Olen koguaeg nagu orav rattas olnud, aga ma tean, et ei tohi vinguda, paljudel on veel raskem.

Igatahes, kolmapäeval läksin kooli, hääl oli täiesti ära läinud, olin päris hirmul, käisin praktiliselt koguaeg om ahexorali pudel näpus, ma kohe ei teagi,midagi peale toidutunni ei toimunudki, märkimisväärset, kuigi söögid tulid imehaead, missest, et tundsin end pärast nagu pirukas...

Siis läksin ruttu-ruttu koju, sõin, vahetasin riided, läksin tantsima, mis jäi ära, selle asemel oli lauluproov, pärast läksime koos esinema, hääl oli ikka veel väga valus, aga sain sisi endale selle ajutiselt kuskiltkohast paariks vajalikuks tunniks tagasi, hiljem ta jälle kadus. Susanna ja Ingrid tulid ka, missest, et nad enam meeros ei käi, millest on meeletult kahju, ag ama saan neist ni hästi ikkagi aru ka:( Igatahes, see oli esimene esinemine uue koosseisuga, eks see, nagu iga asi vajab harjumist, aga seekord kohe eriti palju...ei tea.

Neljapäev oli nagu iga teinegi. Koori ei läinud, hääle pärast, loomulikult. Läksin koju, mängisin kuni Tõnise kojutulekuni klaverin mõnusalt jazzi, ükskordki natuke mõnus olla, siis aga läkdin kohe õppima. Hullult oli õppida, Prantsas u 50 sõna, Füüsikas oli vihjatud tööle, saatsin Vassilile toidumenüü ära, õppisin geemiat ja matat, kus oli ka kaks väga pikka rida, pm. hull.

Täna siis, hommikul läksin kooli, Gloria oli ka 22-s, siis seitsmes oli Helen, prantsas tegime töö alles tunni kõige lõpus. Alguses pidi tulema 39 sõna, aga aeg aega ei jätkunud j aoli 23 sõna, just sellis, mida ma olin natuke vähem õppinud kui teisi, aga kuidagimoodi suht normaalselt läks.

Siis tulid üllatavalt normaalsed estad, vahetund, kus ma ei teagi mida ma tegin...Stella, Doris, Anneli, Kätlin läksid saiakasse, ma ei viitsinud, lihtsalt olin.Kuidagi eriti väsinud. Nii füüsikas oli ka töö. Kui mul tundus, et kõik oli valmis, sain aru, et olin suht valesti teinud, tegin ümber õigesti, ag asiiski läks üks viga hooletusetõttu sisse, aga just kõige rohkem punkte andvasse ülesandesse j ahindamissüsteem oli eriti range, suht kõigil rikkus see päeva ära. Siis tuli mata, kus ma enam midagi mõelda ei suutnud. Ja siis keemia, ku saino abiline sai tõeliselt vihaseks, no ikka tõsiselt, kui keegi meist enam võrrandeid ei mäletanud...aga asjad ju ähevad meelest ära, mis teha. Läksin trollipeatusesse, sisi tulid Helen ja Laura, mul on tunne, et mul jääb iga päevaga ainult vähem asju , millest nendega rääkida, kui nad mõlemad koos on.Neil on koguaeg sellised hullud pidude, poste ja reedete teemad...millest ma suht midagi ei tea, ei peagi teadma, pole minu asi teada...

Tegelikult olen ma kohe päris kurb, kui ma mõtlen selle peale, et just Laura oli see, kellega sai absoluutselt pea-aegu kõigest räägitud, aga jah mulle tundub, et see tüdruk hakkab iga päevaga rohkem ja rohkem ära kaduma. Aga selles ei saa kedagi süüdistada, on põhjus, aga mitte tahtlik, asjad lihtsalt on kord nii. Inimene siiski teeb ise oma valikuid...olgu siis sõltumatult või muudmoodi, aga pea-asi, et midagi halba ei juhtuks, see on kõige kõige tähtsam. Aga ikkagi Kurat küll!:(teema lõpetatud)

Jah, aga kuulan Five For Fightingh-Superman-i!Juba 40. korda järjest, ilm on ka sügis, mis sügis.Tegelikult on see nii ilus, aga ikkagi, arvan, et ka sellest on tingitud see mitte-just-kõige rõõmsam meeleolu...oh, puhkus, lõpuks siiski:)Ära teenitud täielikult!

Kätu juures!Tore!

Et jah, reedel saime kaisaga lilles kokku, et minna Kätu juurde. Sõitsime miljoni(tegelikult küll kahe)bussiga bussipeatusesse, kus Kätu meid ootas ja läksime poodi. Ossajummel, mida me kõike kokku ostsime, kõike ebatervislikku ja seda hiigelkogustes. Siis läksime majja, ta kutsa oli jubearmas ja jubesuur ja väga väga sõbralik.Siis vaatasime telekat, tegime makarone, jap, ma arvan ka et me kolmepeale terve paki makarone ära sööme, ega see meil ei õnnestunud eriti. Siis tuli Kätu endine klassivend ja teised tegid vesipiipu, ma proovisin ka, üks kord, aga jah, see pole minujaoks. Ma olen korralik :)Aa, siis helistasid Helen ja Laura, kes olid meie kõigi kolme arust mitte just kõige kainemas seisundis. Okei, tegelikult kainest oli asi ikka väga kaugel. Nad olid omadega ikka täitsa iugöguug . Ja kui nad kell 8 juba sellist seosetut teksti ajasid , siis ma parem ei taha teada, mis öösel juhtus. Vaesed rikutud lapsed. Siis läks Oliver ära ja me mõtlesime, et läheks koeraga jalutama, kell oli ikka päris palju juba, öösel, aga teatavasti võib noorteööl olla väljas ükskõik kui kaua. Niiet jah, kutsa jalutatud, läksime uuesti jalutama, seekord tegime päris suure ringi. Siis olime arvutis ja vaatasime, kuidas preili Spears laval oma niigi miinustesse langenud maine veel rohkem allapoole tiris, ajades sõnad ja tantsusammud sassi, plus veel see jube kostüüm...ma ei tha mõeldagi, palju õnne talle. Siis vaatasin, mingi kahepaiku, et näe Helen helistab, aga jah, tema telefoni pealt helistas mingi Peeter ja hakkas ka sellist segast juttu ajama ja hiljem saatis sõnumi ka,või midagi, edu talle siis. Jah, aga seda ma arvasingi, et neil seal selline asi toimuma hakkab, sest jah, mida muud saabki juhtuda, eriti kui asukoht on vanalinn. Okei, tegelikult, nende jamad, ise teavad. Aga jah, mis teha, et ma nende pärast muretsen, keegi peab ju seda ka tegema, kui nad seda ise ei tee...igatahes teine teema nüüd. Pärast vaatasime vanu esinemisi, nii seitsmeaastataguseid, nalja kui palju. Hommikul oli mul igatahes selline tunne, et ma ei taha vist kuu aega enam midagi süüa, okei, kui siis jäätist, millega me hommikul ka kohe kenasti alustasime..ja siis tõmbasime Kätuga talle photoshopi peale ja olime muidu toredad. Sii spidin minema hakkama, alguses keerasin valest tänavast, aga lõpuks sain ka kenasti paralleeltänavast, siis mõtlesin, et miks minna bussiga, kui saab ka jala, ehk kõndisin Käti juurest jala Hiiuni, kust läksin 33 peale. Ossajummel, seal oli üks vanainimene, kes küsis igalt mööduvalt inimeselt, et millal Nõmme tuleb, ag abussis oli ka üks teine tädikestepunt, neist üks oli põline Nõmme elanik ja rääkis teistele, et see tädike on tegelikult eluaeg nõmmel elanud j aküsibki igakord bussiga sõites, kus Nõmem on. Siis see teadja tädi ütles, et paljun ärge tülitage inimesi oma küsimusega. Ja siis see vanem karjus omaette:"ossa, ta on ikak üks vana mõrd, kuri nõiamoor"lõpuks nad läksid ikka omavahel päris karvupidi kokku. No kujutate ette, 70-80-aastased. Siis võttis see hull mutt ette ome järjekordse ohvri ja küsimus oli teadagi mis, kuigi me olimegi juba Nõmmel, siis hakkas ta võhivõõrale rääkima, et käib laulukooris ja sõidab Saaremaale või Hiiumaale, ta ei teadnud isegi, sisi ta ütles, et ta kardab seda reisi eluest, sest ta kardam nii hirmsasti merd....oehjah. Tüütu, kahju inimesest, aga....kahju ka teistest.
Kokkuvõttes oli meeletult tore reede, parimate inimestega!

Ohjess, teisipäev on samahästi kui läbi...nüüd annab küll see igapäevane koolirutiin tunda...õlg valus ja muud mured, ah mis ma vingun:D
Igatahes tänane hommik tõotas tulla hea, kui me Heleniga nägime Parašinit,kes oma pisikese tütre käekõrval kooli viis...siis me jõudsime järeldusele, et jah, ta on tõesti hea isa...igatahes see oli nii nunnu vaatepilt:)Aga jah prantsuse keele tund algas tunnikontrolliga, mida keegi ei osanud oodata...see ei läinu djust mitte kõig paremini, kuigi ma teadsin kõiki sõnu....aga sellest on vähe, sest õigesti kirjutada ma veerandit neist ei osanud,e kriipsud ja futur samplid ajavad segadusse ja loomulikult see teadmine, et sul on vähe aega ei lase sul korralikult ja loogiliselt mõelda, aga nii see juba kord on, eks siis tuleb edaspidi natuke ettenägelikum olla:)
Siis inka,nagu inka ikka, ilma Maarjata, sama lugu oli ka mataga...jah, spordipäev teeb inimesed haigeks, nagu välja tuleb...niinimetatud.
Kehaline ei olnudki seekord eriti hull, aga kirjanduses väsinuna istuda ei ole ka kõigeparem variant.Ühesõnaga, igav päev, midagi pole teha muud,kui siia blogida. Kuigi ma ei taha parem päevikust vaadata, mis meil homseks õppida on, aga tuleb karmile tõele näkku vaadata, enne kui mul see viitsimise tuju üle läheb j aalles öösel tagasi tuleb nii, et jah, lähen.

Spordipäev

Täna oli siis spordipäev koolis, ärkasin kell veerand 9, ja läksin üheksaks Selverisse, ostsin midagi juua ja siis läksin koju tagasi ja läksime Tõnisega kooli...
Orienteerumine oli esimene...suht hea, nagu mina peaaegu üksi käisingi, Maarja ja Helen ja veel üks tüdruk lihtsalt ootasid mind kuskil, kui mina puktijdejärgi linnas ringi jooksin...okei, see üks tüdruk jooksis ka alguses, ag asisi väsis ära, saan aru, täiesti, aga Maarja ja Helen ei teinud algusestpeale mittemidagi suht...Vale võistkonna valisin ja pärast oli nii hullväsind olla ja aega läks ja üle tunni, nii et tore, Õpetajatel olid need punktid ka omavahel sassis ja kirjutasid sina mingeid korduvaid numbreid, okei, esimene aasta ikkagi teha sellist asja, arusaadav...
Siis oli söömine, hea toit oli, AGA söögiisu oli null...niisiis jah..jäi suht ära. Hiljem läksime staadionile, ku sootasime tund aega niisama ja siis hakkas soojendus. Gümnaasiumiomad tegid mingit soojenduskava, ilma selleta ma ei tea, mis oleks saanud, täitsa külmalt joosta on ikka parasjagu hull....Siis tuligi 60 m. Jooksin Kätlini ja Maarjaga...jah, esimesena lõpetasin(tegelt sellel pole mingit vahet), aga ajast seda küll näha polnud, kui see mis ma kuulsin minu aeg oli.Kätlin vaeseke tõmbas oma jala ikka suht hullult ära, aga hiljem sai kõik no enamvähem korda. Ootasime veel tund aega 300 m, kaks liitrit joodud jooke hakkasid tasapisi tunda andma:DMõtlesin, et saaks ruttu ära teha, või tuleb jooksu ajal seisma jääda ja öelda :"Stop, metsapeatus"ja siis jätkata...aga siis kunagi tuli meie aeg ka kätte ja selles lõpetasin esimesena(nagu mida?mina?pole võimalik)Eelmisele aastale mõeldes... . Ahjah, aga pole vahet, mitmendana keegi lõpetas, sest mingi jooks, see ei loe mittemidagi, hinne...aga jah ikkagi. Kõige parem on see, et see kõikide aastate kõige kardetuim ja vähemoodatuim sündmus lõpuks läbi on!Huuh:)
Nii mõnus on nüüd jälle rahulikult olla, õhtu lähen veel Meerosse...selles asjas võik kõik küll endine olla...
Magama.

Koolis siis

Pole siia jõudnudki kooliajal, sest lihtalt aega pole enam eriti...mõtlesin küll, et esimene nädal on selline lohva, aga oo ei. Meil on uus klassiõde kaa-Annely..tohutult hea mulje on mulle jätnud ja täisesti hämmastav on see, et kohu oma elu Prantsusmaal elanud tüdruk räägib perfektselt eesti keelt aga jah, meeletult tore!Aga eile juba anti õppida...Igatahes esimene tund oli geo, me teadsime, et see esimene tund on Vatselil õiendamiseks, aga seda, mis tegelikult toimus, ma küll oodata ei osanud....alguses tahtis Vatsel mingeid reegleid rääkida, aga siis hakkas üks teatritegemine pihta, täpselt selline väga ülepakutud ja ehtne esinemisvajaduse rahuldamine....me olime jummala vait ja ta pidas pika loengu sellest, kuidas me karjume ja ennasttäis egod oleme, siis võttis ette Retsi ja hakkas lampi panema, et ta tundis ta rastade pärast kogu suve muret ja et Rets piinas teda sellega kogu suve, et kas ta ikka peseb neid ja ega tal täisid pole ja tundis ääretud muret ta hügieeni pärast(no tule taevas appi!),siis tahtis, et Rets kirjeldaks üksikasjalikult ja täpselt,mis kohti ta hommikul peseb, siis rääkis Ossile, et hommikul söögu singivõileiba, siis ta ei lähe lolliks vms., siis tõstis Juku käe, aga küsida ta vist ei saanudki, sest vatsel hakkas kohe ütlema, et mis sa segad vahele, siis ütles Juku, et ei sega, aga siis nii läks edasi väga segane jutt,mille lõpus leidis Vatsel Jukule omaarust täpse diagnoosi, et ta on UFO, siis ta tegi Mari-Leenu järgi, siis Madis küsis midagi ja siis hakkas V. rääkima oma kokkupuudetest prükkaritega ja siis küsis Kevin, et miks te Madisega õiendasite ja selle peale muutus toon kuidagi eriti hellitavaks ja Vatsel vastas , et asi läheb eriti tundeliseks ja laotas lõpuks üksteise järel kõik salfakad Kevini lauale.See oligi siis vastus Kevini küsimusele...hm..aa, vahepeal käskis ta jukul mitmeid kordi põrandale pikali visata ja siis tegi ise lauapeal lamades mingi eriti imeliku poosi...oihjah, kahju, et kirjeldades ei saa ühte kümnendikkugi edasi anda sellest, mis tegelikult toimus, aga see oli ikka paras komöödia, ta on vist totaalselt ära keeranud, vaimselt, noh tõesti, haige inimese mulje jättis mulle j aka Annely oli päris ära ehmatunud..ja kõhulihased valutasid, aga jah, V. iseloomustas meid, et meil on tähelepanuvajadus ja esinemisvajadus ja et me armastame teda(???????)igatahes ühesõnaga loopis meie pihta märkusi ja kõigile tundus, nagu ta räägiks iseendast...AGA see on Vatsel, kellest võib KÕIKE oodata:)
Edasi oli prantsa...mis on ääretult meeldivaks muutunud ja ma pole isegi suvejooksul nii palju unustanud kui alguses hindasin, mis on Hea:)siis oli bio:)Siis söök, siis füsa,hmm, m ajuba kardan seda, ausõna!siis kaks töpat jaaa mata, ku soli tunnikontroll(teisel koolipäeval)Mitte, et ma eelmisest aastast midagi eriti mäletaksin, aga:DOh, praegu olen täiseti läbi, juba füsas vajus silm kinni...ja see on teine päev ja juab nii läbi. Ma ei taha seda ettegi kujutada, mi ssiis veel saab, kui päris suur õppimine lahti läheb....ma lähen hulluks vist omadega...!Oihjah, pole see elu midagi lihtne....täna lähen Meerosse veel, ag apraegu lähen magama-head und!:)

Jah, enne küll ütlesin, et head suve lõppu, aga kui olusid vaadata, siis oleks isegi sügise alguse soovideks juba hilja...sest jah, on külm, sajab, istun villaste sokkidega toas ja joon teed ja värisen, milline tüüpiline agust küll!Eelmisel suvel ujusin vist soojas merevees samal ajal...hmm, kõik on muutuv. Ime, et veel kuskil lund maas pole. Aga mõnes mõttes polegi see just kõige hullem, sest veel hullem oleks koolis istuda soojade päikeseliste ilmadega...Ahjaa, homme hakkab kool..või noh, täpsemalt on aktus, ülehomme hakkab see üheksakuud kooli peale. Loomulikult ootan natuke, et sõpru näha ja nii, aga ikkagi mõte, et peab hakkama kell 7 ärkama, ahjaa, pool seitse. Need hommikused trollipealejooksmised ja öösel kell 3 töödeks õppimised...ja päeval magamine ja loomulikul tsee pühapäevane ma-pean-homseks-õppima tunne...oihjah see oleks kuidagimoodi üleelatav olnud, ag akui ma sain tunniplaani teada, siis...nii see ei ole...:
ESMASPÄEV
1. prantsuse keel
2. bioloogia
3. kunst
4. ---
5. inglise keel
6. ajalugu
7. vene keel

TEISIPÄEV
1. prantsuse keel
2. inglise keel
3. matemaatika
4. ---
5. kehaline kasvatus
6. kehaline kasvatus
7. eesti keel,
8. eesti keel
KOLMAPÄEV
1. geograafia
l2. prantsuse keel
3. bioloogia
4. ---
5. füüsika
6. tööõpetus,
7. tööõpetus
8. matemaatika
NELJAPÄEV
1. keemia
2. inglise keel
3. ajalugu
4. ---
5. matemaatika
6. muusika
7. vene keel

REEDE
1. prantsuse keel
2. eesti kee
l3. eesti keel
4. ---
5. füüsika
6. matemaatika
7. keemia

Ausalt öeldes ei saa ma üldse aru, miks kõik mõtlemisega seotud asjad on pandud viimaseks, eelmise aasta neljapäevane mata oli ju ehtne näide sellest, et 7. tunnil ei anna midagi sellist õppida, rääkimata füüsikast või keemiast...Ja ajaloos on ka Promet tagasi ja keemiat annab Abiline...ma ei tea, ma ei oota neid...mitet vähimalgi määral, Prometist on endalgi kogemusi, mida loomulikult ei saa liigitada just nende kõige paremate hulka ja kui see, mida Abilisest räägitakse tõsi on..ja ma arvan, et on .siis ma kohe üldse ei oota seda. Muu on üsna okei, väljaarvatud see, et prantsusekeelereeglid on suvepeale täisesti unustatud, inkaga on natukene parem lugu, aga ega ka midagi palju paremat, matemaatikaga...mhh, vajab meeldetuletamist, Esta heuristilised küsimustikud j afaabulad on ammu meelest ära läinud..kõik muu..ma ei tea, midagi meeles on vist:DAa jaa, loomulikult vene keel...ma oskan ainult üht lauset:Ja nje panimaaju pa russski. Aga kuna me õpime ikkagi ennekõike enda jaoks, siis muud vist mul eriti vaja ei peakski minema...või noh...
Aga noh, vaatame, saab, mis saab, vähemalt on samas olukorras veel 29 inimest, koos on seda vist kjergem üle elada:)