Bizarre

Homme on see kõik põhimõtteliselt läbi ja järgmine esmaspäev on sellega tõeliselt kõik: kooliga.Selleks aastaks. Ja ausalt, ma ei taha matemaatikast enam rohkem midagi kuulda ega näha ega ka tarvitada mitte, kuigi seda peab tahes-tahtmata tarvitama, suureks kurvastuseks, isegi suvel. Homme on selles üleminekueksam(Suck the egg, ausõna). Terve nädalvahetus on käinud töötähe all. Täna hommikul ärkasin selle peale, et Niki laulis mu akna all"Äike, päike!", olgu, mitte küll päris akna all, küll aga Hipodroomil, mis tegelikult ikkagi on ju peaaegu akna all, kus toimus mingisuguse õhtujuhi kommentaaride põhjal, mis loomulikult ka meieni hästi kuuldusid, romuralli, aga võim oli nii hullusti põhja keeratud, et sellest ärataks ka suurima unekoti laupäevasel päeval. Mõtlesin, et millega ma selle küll ära olin teeninud. Suhteliselt õudne oli.

Eile oli üle mõningaste aastate jälle hea Eurovisioon(kuigi minujaoks olid vaid kolm laulu head: Prantsusmaa, mis oli Eurovisiooniks liiga hea lugu, Bosnia ja Hertsegovina, millel oli mõnus lõppuosa ning Soome, kellel oli suhteliselt hea lugu, aga mitte midagi erakorselt head, aga siiski naaber, et), aga seda sellepärast eelkõige, et keerasin paralleelselt telekaga käima R2 Juure ja Kivirähu kommentaarid, mis (nagu esimeses poolfinaalis) olid lihtsalt geniaalsed! Ülejäänu Eurovisioonist oli loomulikult jama, pidades silmas grillbroilereid(kelle kõrval kalkun mõjus isegi ilusana),lüürika(Statistikat tegema ei hakka, aga 80% olid küll sisuga:" sa sobid minule, nagu viinamarjad sobivad viinamarjaväätidesse, paneme pidu ja sa ei ole minu jaoks liiga ilus!", keegi eriti viisi ei pidanud, eriti veel esimeses voorus, eesotsas võitjaga.Igatahes saab nende kommentaare kuulata SIIT.

Nägin täna täielikult sürri, tegelikult siiski pigem reaalsusesse kalduvat unenägu, mille tegevus toimus homses. Eksam oli läbi, suhteliselt hästi läks, olime Keidyga viimased ja hakkasime koos koju minema, aga siis avastasime, et meil on kõhud jõle tühjad ning otsustasime selle vea parandada ja kuskile sööma minna. Läksime Hella Hundi juurde, aga see oli kinni ning seejärel kõndisime vanalinnaäärsesse puhvetisse, mis nägi välja nagu putka, aga nimi oli "Puhvet". Tühjadel klaaslettidel asetsesid kolm muffinit ja üks kõrbenud väljanägemisega kringel. Keidy tahtis aga osta jäätist ning noorelt, u 18aastaselt, müüjalt küsides sai ta vastuse, et meil ei ole. Keidy aga teadis, et neil on seda alati olnud ning selle peale vastas müüja, et ta unustas jäätisekarbi külmikusse panemata ning kõik on sulanud. Aga kuna Keidy tahtis niiväga jäätist, oli tal ükskõik, mis kujul see eksisteerib- niisiis ei jäänud teenindajal muud üle, kui väikese karbi, kus sees oli vedel karamellijäätisekissell, jõi sealt karbist pool ära ning ülejäänu valas topsikusse, mille seejärel Keidyle ulatas. Siis olid kõik õnnelikud. Rohkem ma ei mäleta.

11:11

Kuna ma avastasin, et eelmine post oli järjenumbriga 111, siis oleks väga teemakohane ära märkida selline kena omapärane lugu, mmis mulle sellega seoses meelde tuli, nagu 3 pead"11:11" ja loomulikult see ilus "Taevaluugid", mis vihmase ilmaga, nagu seda oli pühapäev, ideaalse meeleolu lõi. Või üleüldse see kollektiiv väärib eraldi tähelepanu, sest plaadi jaoks mul hetkel raha ei ole. Eliit 3 peale läks kõik viimnegi ära. Täitsa võimatult hea asjaga on tegu. Parem kui eelmised ning iga lugu, ja seda täiesti eranditult, on parem kui väga hea. Võib-olla see ongi põhjuseks, miks mu lemmiklood vahetuvad pidevalt-see ongi ühe hea albumi tunnuseks. Arvan, et mu cd-mängija ütleb arvutil varsti üles.
Mulle ei meeldi, et meil on šveitsipäraste munade retsept prantsuse keeles pähe, sest esiteks:
a)ma olen väsinud esiteks sellepärast, et läksin eile hilja magama. b)Olen üleüldse väsinud juba mõnda aega üldiselt ja kerge pohhuiismitunne on võimust võtnud. Viimased pingutused küll ja olen seda ka teinud, pidades silmas pingutamist, aga tulemusetult: kõik läheb ikka sinna sooja kohta. Väsimus on vist selle taga ka.
Neljapäeval on nö. vene keele suur-suur-suur vastamine ja inka experimental töö, mille taolist mingisugusel väga algelisel moel sai katsetatud vist kuuendas, aga ilmselgelt tuleb selleks õppida, ja siis veel keemia laboratoorne töö- kõik see neljapäevaks. Kolmapäeval on aga Kalev/Cramo vs Tartu Rock, mida mitte vaatama minemine ei tule kõne allagi, õnneks on Meero esinemise tõttu varem ja ma jõuan.
Ühesõnaga ma ei tea, mis on selle posti mõte.

kümne aasta tagune kakaolõhnaline nostalgia

Mäletan nii pagana hästi üht õhtut, mil ema küpsetas kooki ja suures potis kees kuum kakao, päris kakao, see õige, mida enam siinmail saadaval ei ole (Küll aga ostsin kaks pakki Venemaalt, kümme rubla tükk). Istusime kella üheksaks teleka ette. Algas "Viimne reliikvia". Vot see oli sündmus. Umbes nii oli igal korral, kui ETV seda taaskord näitas. Aasta oli siis kuskil 1997-8. Mõned armsad hetked süübivad jäädavald mällu. See oli mu esimene lemmikfilm, mida enesele täisti teadlikult tunnistasin, film, mille lihatükistseen ajendas mind viieaastasena kana teistmoodi sööma, nii nagu see paistsis ekraanilt. Muusika, mis mängis mind unelauluks tuttu. Praktilis-teoreetilised küsimused kirjatuvide ja hobuste kohta. Mäletan neid nii hästi.
Seda ma siiski ei osanud oodata, et " Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad "lugedes hakkavad repliikide hääled paralleelselt lausetega kõrvus kumisema. Kuigi eks nad päris erinevad ole, raamat ja film, aga ka see oli omaette ehmatavalt. . .olgu, eesti keeles ei ole seda sõna, seega las punktid täidavad oma üht külge oma mitmekülgsest otstarbest.

?

On lihtsalt räigelt palju põhjuseid, miks just praegu ja kohe magama minna: kell on ju siiski kohe 02.00, aga miski sunnib mind siia kirjutama, sest pole seda, tunnistagem ausalt, viimasel ajal eriti tihti teinud. Olen väga hästi teadlik sellest, mis mind homme ees ootab: ärkan, avastan, et on emadepäev, sööme kooki ja siis tapan, et oih, meil hakkab pooleteise tunni pärast esinemine ja kiirustan minema.
Viimane nädal on olnud segane. Kolmapäev oli kõige tipp. Tulin koolist, läksin Meerosse, kell 9 koju jõudes tahtsin hakata keemia suureks tööks õppima, aga mida ei ole on vihik, mis oli jäänud Dorise kätte. Niisiis saigi ta umbes pool kümme toreda kõne, mille sisu oli umbes:"Tere Doris, ütle mulle palun, mida ma nüüd teen...".Kuidagimoodi sai Ta mulle lõpuks saata fotod mu osadest vihikulehtedest, mida tähtsaimaks pidasin. Tegelesin sellega kella poole kolmeni. Järgmine hommik oligi töö ja ma ei mäleta absoluutselt, mida seal tegin või pidin tegema- pole ka ime: olles just hiljuti(mitte päris hiljuti, aga...) lugenud artiklit selle kohta, mõtlesin, et tõsi ta on: täiesti tervistlaastav tegevus. Neljapäeva õhtul oli esinemine, ilm oli ilus ja Ehala "Tõeline jõud" jäi terveks päevaks kummitama. Üleüldse möödub iga sekund suvele mõeldes, eriti täna vanalinnas jalutades. Tegelikult mulle meeldib, kui see on rahulik: vähe inimesi tänavatel, igaühel eesmärk kuhugile jõuda, värvikas tänavapilt ja mõnus hõng. Täna nägi vanalinn välja nagu sipelgapesa või õigemini väga tavaline suvine sipelgapesa: soomlased ja inglased eraldatuna välikorvikutesse õlut rüüpamas, teised lahutamatud fotokaamerast( mis on iseenesest tore), aga mille ette oli võimatu mitte jääda(mitte enam nii tore).
Eile koolist koju tulles nägin midagi jäädvustusvärilist, aga ei omanud tol hetkel digikat, millest mul on kahju. Lille peatuses McDonalds`i aiatagune oli võililledest kollane, nende keskel tegi keegi mõnusat lõunauinakut. See hetk...oli ilus. Omamoodi. Natuke nukker.Võluv. - seda ma tahtsingi kirjutada. Läks teemast väga mööda seekord.

Ma naudin pilvepäikest

Olen viimasel ajal kuidagi laisaks muutunud selle asja suhtes siin. Võib-olla sellepärast, et midagi eriti tähtsat ega huvitavat ei ole juhtunud või juhtub minuga ebaharilikkusi lihtsalt nii tihti, et nood päris tavalisteks muutunud. Ja sellepärast ka, et on kiire: homne paneb kena alguse hullumeelsele nädalale, millesse mahub vähe uneaega. Või siiski, sellele viimasele tahaks rohkem voli anda: võimalik kuidagi korraldada. Vähemalt on nädalavahetus ilus olnud. Eilse eesmärk oli Kaubamajast soetada Eliit 3, aga ma ei suutnud seda leida, aga see-eest läksin sinna hoopis läbi vanalinna ning ostsin Nunne poest vene rullijäätist, mis minu ootusi pettes ei olnud pooltki sama hea kui Venemaal. Vähemalt sai ilusa ilmaga üle pika aja rahulikult, kiirustamata jalutada. Kuigi oleks hea meelega metsa koristama läinud, aga maha magasin, nagu viimasel ajal enamus asjadega juhtub. Mis toimub?!
Täna tegime selle aasta esimese grilli ja tunnen, nagu oleksin põdra või kellegi seesuguse üksinda nahka pistnud. See ei ole eriti tore. Tegelikult tahaks hirmsal kombel kama, aga keefir on otsas ja kõht ei mahuta. Niisiis lisasin siia Viiburis meie poolt valmistatud kama pildi, enjoy!
"Chalice- Ilu päästab" on väga armas laul, mis vallutanud mu playlisti.