Keri saarel

Neljapäeval siis ärkasime hästi-hästi vara, et jõuda õigeks ajaks terminali ja siis veel miljoni bussi peale, et jõuda Helge peale, mis viib Pranglile.Jõudsime palju palju varem, kui olime planeerinud ja Helge väljus ka umbes kahekümneminutilise hilinemisega...jube palav ilm oli ja päike võttis merel nii hästi, liigagi. Siis umbes tunni pärast olime Pranglil ja siis võttis Peep meid oma mootorpaadipeale ja läksime Kerile, 15. minuti pärast olime kohal...Väga ilus ilm oli, päike säras lagipähe, sõime siis midagi, mis olime kaasa võtnud ja siis praktiliselt esimese asjana läksime päevitama ja siis ujuma, olime juba natuke aega ujunud kui Kristel märkas, et ujume hülgega koos, üritasime talle täita lähedale minna, ta tunu nii lähedal, oli ka mingi 8 m. kaugusel, ag anagu teada, tunduvad merel kõik vahemaad palju lühemad kui nad seda päriselt on. Siis päevitasime veel kuni kella nelja-viieni, ujusime uuesti, siis enne seda käisime majaka tornis ka, kuhu eelmine kord ei jõudnud, siis kütsime sauna, käisime saunas, siis tegime lõket ja grillisime, ülimalt mõnus oli. Umbes pool 2 jäin magama...väljas oli nii valge.Mitu korda keset ööd ärkasin , sest külmaks läks, kuigi mul olid mitu dressikat ja kampsun seljas, aga ikkagi öö ju. Voodid ka krigisesid, aga ikkagi oli hea uni.

Järgmine päev ärkasin särava päikse peale, aga kui kella vaatasin oli kell viis ja sii smagasin kuni 10. Sõime putru ja läksime ujuma, olime niisama, siis nägime üht hästi ilusat purjekat-no tõesti superilus, valge, kolme purjega...üritasime talle paadiga järgi minna, aga selleks ajaks kui jõudsieme, oli laev kahjuks ära sõitnud.Siisc läks issi ära ja õhtul veel ujusime ja grillisime ja sõime šhokolaadi...mõnus.

Siis Laupäeval ehk täna ärkasime pool 11 pesime nõusid ja ilm oli tõsiselt tormipooel kiskuam hakanud, lained olid tohutusuured ja tekkis kahtlus, et ei saagi sõita täna. Siis pesin nõud ära, olin natuke netis, mingi 10 minutit.pakkisime asjad, mängisime Piia ja miiaga, seda tegeliult iga päev...ja siis hakkasime minema, merel olles on nendel lainetel hoopis teine mõõt.Hiiglaslik, aga tegelikult oligi just huvitav... Saarel tuli küll väike igatsus tsivilisatsiooni järgi, ag akohe kui koju jõudsin, tekkis tunne, et võiks tagasi minna, aga seda annab korraldada millalgi...Tõesti, super 3 päeva olid need!

Õllesummerist siis. Hirmus pikka aega pole kirjutanud, aga ega eriti midagi pole toimunud ka...või noh, midagi sellist, millest kohe kindlasti rääkima peaks. Õllesummer on läbi selleks aastaks, ja nagu Tõnis mind mingi päev äratas "rõõmustava"uudisega, et ka 1/3 suvest on läbi, siis see ei olnud teab mis rõõmustav, eriti veel siis, kui tunned, et pole midagi isegi teinud, einevalt eelmistest aastatest. Aga mõnes mõtes pole ime kaa. Selliste ilmadega... .Eelmisel aastal sai sellel ajal rannas pikutatud ja ujutud, aga nüüd...mhh, läheks meri ainult ruttu soojaks ja ilm ilusaks, sügise tunne tekib juba muidu.

Vahepeal oli laulupidu, mida juba 3 aastat sai oodatud:)Proovid olid meeletud, või noh, st, et ma ei olnud väga ettenägelik selles suhtes, et kui koguaeg proovides sealt ülevalt 1 sopranit laulad ja seda pm. hommikust õhtuni, läheb hääl ära. Teisel proovipäeval pidime vahepeal kadriorgu esinema minema, ja et ma siis napilt taipasin, et võiks minema hakata, aga ega see lihtne pole, jõuda sealt laulukaareülevalt alla ja seda veel kiiresti, kusjuures inimesed ei tahtnud mind üldsegi mööda lasta. Siis eksisime me veel ära, 15. minutilise hilinemisega mbes jõudsime ikkagi õigeks ajaks ja laulsime laulud ära ja läksime tagasi laulupeo proovi.Laulupeorongkäik oli kift, meie koolil oli nii palju fänne. Kõik karjusid tänaval, kaasaarvatud meie ise, see oli võimas, vot see. Laulupidu oli hoolimata ära karjutud häälest ikkagi võimas ja veel kord võimas!Pärast olid jalad nagu telliskivid all, aga igaüks kes seal enne ka käinud on teab, et see käib laulupeo juurde, alati:)!
Õllekast niipalju, et läksime 4. kohale, poole viieks, et saada käepael ja kaelakaart, sest me esinesime 3 päeva seal. Alguses mõtlesin küll, et olen 5 päeva hommikust õhtuni, aga pärast kukkus see kuidagi nii välja, et tulin pea-aegu kohe pärast esinemist ära...Kaelakaardid tekitasid nendel päevadel tohutult siginat-saginat inimestes. Endalegi oli selline vaatepilt vägagi harjumatu või nii. Tulin bussiga koju, see oli kaelas...inimesed vahtisid koguaeg. Siis aga tuli mingi kamp, alguses rääkisid omavahel pärast aga kui üks neist märkas silti"artist"läks mingiks hulluks teemaks neil, et džiisas seeon nimeline ja et mis ta nimi ikka on...ma ei oska kirjeldada. Oli see siis ebameeldiv või meeldiv, ma ise ka ei tea, aga väga naljakalt ebatavalien tundus see mulle...Järgmien päev tulime Kättga koos tagasi, läksime mäkist läbi, et kiiresti midagi süüa, minu söögiks oli siis juba neljas vist või viies jäätis sel päeval, heh. Aga siis järsku tuli üks väga imelik poiss, kes ütles Kätule, et andku ta oma pudel!?mõtlesime mõlemad, et mis mõttes noh.Siis tuli tagasi, hakkas meie siltide kohta igasuguseid asju küsima ja võttis Kätu numbri ja siis võttis lihtsalt ta purksi ära ja sõi ülejäänud friikad ära, siis tuli ka teine, kes jõi Kätu jooki. No mina ei tea, tõesti, ma pole midagi nii imelikku, või üldse nii veidrat käitumist varem kohanud. Üleüldse nii...ebaviisakate inimestega kokku puutunud.Bussis tagasitulles oli jälle pm sama asi, mis eelmiselgi päeval...aga siis oli olukord juba tuttavam...:)Eriskummalised olukorrad, aga neid on vaja. Tahaks ilgelt ujuma minna, vihmaga, nii mõnus, aga vesi on veel külm..., saagu ruttu soojaks.:)