Unenägu vol... ei tea

Nägin järjekordselt ühte väga kentsakat omataolist.
Sõitsin kellegagi Balti Jaamas öösel ning see keegi rääkis, et teab ühte uut omapärast restorani, mille omanikuks oelvat ta tuttav. Sõitsime. See asus kuskil Kalamaja ja Pelgulinna piirimail, vana maja. Läksime sisse. Vana maja peitis endast tõeliselt modernset ehitist, mis meenutas stiililt KuMu. Nägin kahte tuttavat, aga nad ei tahtnud minuga rääkida- niisiis istusin maha, aga kui see tegevus enam nii tore ei tundunud, läksin esimesele korrusele, kus peatas mind üks habemes mees ja ütles: "Ega sul kahte kopikat mulle anda pole?" Mina vastu, et ei ole, kuigi tegelikult mul oli küll, aga ei ole ju tarvis kohe oma rahakotti lagedale tuua, sest kunagi ei või teada, kellega tegu on. Minu eitava vastuse peale olid küsija taha rivistunud veel 3 temasarnast kurja(mit), kes vaatasid kõik mulle küsivate nägudega otsa ja siis ütlesid: "Olgu, aga et sa teaks, põrandaalused asjad nii küll ei käi..." Selle peale jooksin ma ruttu sinna, kust olin tulnud, ehk tagasi teisele korrusele. Poolel teel mõtlesin, et jah, parem annan neile selle, mis tahetud, sest mõte põrandaalustest tehingutest ei olnud just kõige meeldivam. Läksin tagasi ja andsin talle ühe kahekopikalise, mille peale ta küsis, et kas tõesti see on ehtne ja kas tõesti ma olen just Venemaal käinud ja sealt selle ikka toonud? Seekord sa ta väriseva häälega öeldud jaatava vastuse ning pakkusin talle suurest hirmust ka veel teist kahekopikalist. Mehed olid õnnepisarates. Ja ka mina olin õnnelik...imelik küll, et vaid ühe asja üle. Selle üle, et sain oma vene peenrahast lahti ega pidanud seda valuutapunkti vahetama minema.
-Vot sellist imelikku asja vaatasin täna öösel.
____________________________________
Päeva lugu: Vast-"Lost"

Hetkeemotsioonid

Mind valdab hetkel:

A) Raskeloomuline Laiskus, sest ma ei viitsi/midagi teha juba pikemat aega.
B)Eufooria, sest liiguvad jutud, et Sigur Ros tuleb 23. augustil meie väiksele Eestimaile Rock Cafe-sse
C)Valu- Sest kukkusin võrkkiigelt Tõnise süül 18 korda alla.
D)Segadus, sest sattusin täna üle saja aasta üht horoskoopi, milles oli kirjas, et kompottide ja kurkide soolamine tuleb mul sel hooajal hästi välja, aga sääsetõrjevahendiga ärgu ma liialdagu, sest muidu tekivad hallutsinatsioonid. Kästakse meelde jätta siniste silmadega inimeste nimed ja autonumbrid. Ja planeetide seis soosib sahtlissekirjutamist. Hmm...?

Õnneks ei olnud ma ainuke. Kaksikud näiteks peaks metsas nähtud kummilohvi endale koju vedama, sest see aitab vaime eemale peletada. Veevalaja näeb aga oma armastatut siis, kui on pealast jalatallani märg.

Lisaks sellele nägin unenägu suurest karvasest ämblikust. Ja siis nägin teist unenägu suurest ja karvasest ämblikust, ainult, et see viimane ei olnud enam unenägu ja ronis mu seinal ning nüüd arvatavasti kellegi teise omal.

Eile üritasin teha sitast saia, ent välja kukkus nagu alati...asi. Asi on peaaegu nagu sai, ainult tähtede järjekord on teine. Ühesõnaga, ei tulnud sest teps mitte seda, mida olin vaimusilmas kujutanud. Ja karm eksperiment sai tõestatud, et ega sa 4 megasest digikaamerast peeglit ei tee. Isegi kõige suurema tahtmise juures mitte. Aga midagi neist siia mitte panna oleks minust väga ebakena. Nii et siin on mõned.

Natuke KUMUst, Jaanist ja tordist...

Lõpuks ometi on puhkus käes: täitsa mõnus tunne teine. 20. käisime Kaisaga Kumu ÖÖ`l. Väga vahva oli. KÖÖK oli muidugi vaimustav ehk siis oivaline, nagu see sõna inimeste poolt ka lava ees kuuldavale lasti. Mugison kah mõnus ning avastasime midagi toredat veel, mille Kaisa pärast kindlaks tegi: They came from the stars I saw them. Ja loomulikult palju toredaid omapäraseid ja sõbralikke Isiksusi, just, mitte ükski muu sõna siinkohal ei passi. Mõnus!

Ah, neljapäeval tegi ema küpsisetorti.

Laupäev:Siis käisime Piia ja Miia sünnipäeval. Kokku on neil vanust nüüd neli. Jõime jälle palju limonaadi ja muuhulgas vaatasime ka Jalgpalli EM-i Venemaa vs. Holland. Sõime torti.

Pühapäev: Käisime Riina sünnipäeval. Sõime torti.

Esmaspäev: Jaanipäev.Vihmane. Istusime toas, süües šašlõkki, seeni ja....torti. Õhtul läks ilm ilusaks, jalutasime Stromkale, kust ma suhteliselt kiiresti tagasi pöördusin:halb muusika(loe: sült), palju purjus lapsi, veel rohkem purjus venelasi-ühesõnaga, mitte midagi meeldivat minu jaoks.

Ja No more TORTs!

Uus

Äratuskell heliseb. 8. Ah, magan veel 15 minutit... Ärkan uuesti. 8.55. Kell on vale?Ei, paraku mitte. Pean viie minuti pärast ehk 9.00 juba tööl olema. Pagan!
Ma ei ole vist viimasel ajal end nii kiiresti liigutanud kui eile. Otse voodist tööle, aga ma jõudsin. 1-minutilise hilinemisega. Küll on hea, kui töökoht asub su elamisest teisel pool teed.
- see oli Massive Attacki järgne päev. Üritusest endast saab mingisuguse ülevaate siit. Jah, tegin endale teise blogi veel, muidu läheb see siin liiga kirjuks ära.

Suvi

Iga lõpp on millegi algus- seega on kooli lõpp töö algus ja töö lõpp puhkuse algus. Elagem selles teises etapis kuni kahekümnendani. Teine päev tööl oli juba täitsa tore ja asjad pea-aegu käpas, kuigi enesekindlust oleks vaja, aga eks see tuleb kogemusega, loodetavasti.
Täna oli selle hooaja viimane Meero ja meid oli kohal 3. Sõime, rääkisime, laulsime, pärast läksime Kaisaga vanalinna jalutama ning otsustasime selleks tarbida mõõdukas koguses väikesi tänavaid. Ühe lõpus olime sunnitud pikemalt peatuma, sest proovikast tuli muusikat, ja veel pagana mõnusat muusikat, mis tõmbas ligi teisigi. Laskusime arutellu ühe inglise turistiga, et kes seal küll parasjagu mängida võiks. Lõpuks suutsime kuuldu põhjal tuvastada, et tegu oli Ansambliga. Siis avastasime, etMari, Lyn ja veel paar tuttavat nägu esinesid parasjagu vägevalt ja seejärel suundusime koos koju. Tegelikult mahub siia veel paras posu igasuguseid vahesündmusi, mis kõhu kõveraks kisuvad, aga ma hetkel ei viitsi neist pajatada...Aga oli mõnus vanalinnahõnguline õhtu. Selletaolist pole kaua olnud, suur suvi õnneks ees.