Uus

Täna vist on see päev, mil on kirjutamiseks vist piisavalt põhjust. Ehk kui ma peaks selleaastasele esimesele septembrile nime panema, oleks selleks arvatavasti"Tõehetk" või "Samm tundmatusse" või siis hoopiski üks suur küsimärk. See oli see sama klass, mille uksest olen umbes mustmiljon ja natuke rohkem kordi viie aasta jooksul sisse astunud ja näinud nii rõõmust säravaid kui...noh olgem ausad, kuna sisenemine toimub enamjaolt hommikul, siis on seal tavaliselt nähtud päris palju haigutavaid nägusid ja poolärkvel toredaid uniseid semusid. Aga täna oli KÕIK teistmoodi, alustades näoilmetest ja lõpetades nende omanikega, kelle nimesid õpin ma arvatavasti järgmised kolm aastat pähe. Tänase päeva järgi ei saa küll midagi sügavalt järeldada, aga mu süda ütleb, et see ei saa olema enam kunagi SEE või vähemalt minu jaoks. Mõnele inimesele on kolm aastat pikk aeg. Ja mõnes mõttes ongi: selle ajaga saab näiteks kolm korda sellele kerale, kus peal me parasjagu asume, purjekaga tiiru peale teha....või siis jõuavad NASA teadlased selle ajaga avastada sada uut planeeti või algul heast tahtest tehtud kohvirobotid muteeruda ja oma kurja plaani kohaselt maakera kaks korda hävitada ja kõik inimesed robotiteks muuta ningtoota igaühest umbes sada ühesugust eksemplari ja seejärel nad karpi toppida, et siis robotikapitalismist vohaval mustal turul nad ühe sendi est maha müüa ja Hiinasse odavaks inimrobottööjõuks saata(Sattusin vist veidi hoogu)KUID siiski on kolm aastat pagana lühike aeg, saamaks aru sellest, kes on need inimesed su ümber.Uus. Kurb. Kummaline. Nagu midagi ilusat oleks ära võetud. Kõik ülejäänu on aga üks suur teadmatus, küsimärk ja udune rada...Aga eks hommik ole õhtust targem, või...vähemalt unisem.