The irony of life number miljon.

Appi, kui kiiresti aeg ikka lendab. Sel nädalal on tal kohe eriti kiire, kiirem kui tavaliselt. Kui ajal oleks politsei, istuks selle nädala aeg küll väga kaua kinni, sest trahvisumma oleks meeletu ja selle kinnimaksmiseks poleks ühelgi normaalsel inimesel (või kuna aeg ei ole inimene, siis ühelgi normaalsel ajal )raha. Okei, kisub natuke ulmeliseks juba...

Esmaspäeval läks kõik nihu, isegi need asjad, mis tavaliselt ei lähe ja elu iroonitses minuga järjekordselt. Võtsin mina suusad kaasa, et Trummi suusatundi minna. Läksin hommikul kodust niimoodi välja, et möödakõndiv inimene arvas vist, et ma olen kogu oma varandusega kodust välja, tänavale visatud. Nõmmele jõudes tuli välja, et suusalaenutus on sel nädalal tasuta. Võtsime Lilithiga kahepeale kapi, hiljem selgus, et kapi võti oli väikesest august taskus välja kukkunud ja ära kadunud, kuskile sinna piiritusse suhkruhunnikusse(loe:suusarada) Nii me otsisime seda, kuni läks pimedaks ja ei midagi, ei leidnud. Nüüd tellitakse uus võti, mille pidime kinni maksma-imetore! Tegelikult on lihtsalt naljakas, et kõik taolised asjad ühele päevale satuvad. Teisipäeval käisin ka, tegin kaks tundi ära, mõnus trenn oli ja suusatada juba täitsa sai, sest lumetekstuur oli märkimisväärselt paranenud ja uisusamm hakkas ka välja tulema. Olin endas meeldivalt üllatunud, sest enne ma seda absoluutselt ei osanud. Nüüd on mul veel 20 minutit suusatada. Jälle irooniline, ma sõidan juba sinna üle tunni, aga las ta olla, kui lumi maha tuleks, oleks super, saaks nautida! Tegelikult ma võiks nüd oma sooja ja mõnusasse voodisse pugeda, aga mul ei ole selleks mingit viitsimist, sest märja peaga ma nagunii magama ei jää, niisiis lähen loen "Ericut" edasi ja siis hommikul ärkan ja vaatan, et magan millegi kõva ja kandilise otsas. Ööd!

Pole olemas seda parimat paika!

Pühapäev. Ma lausa armastan pühapäevi. Muidugi!

Homme peab jälle vara tõusma ja suusatama minema(lumi, ma ütlen, saja ometi maha!) ja kõik on lihtsalt imeline! Mitte.

Kätu sünnipäev oli tore, tore ja veelkord tore!

Praegu on tegelikult isegi päris tore olla, kuigi...last fm-i playlist mängib, Andur. Ei, päris mõnus iroonia ikka: miski ju peab ikka meelde tuletama, millest just eile ilma jäin eks. See selleks, elu ongi irooniline-minuga, kuigi viimasl ajal ei kisub see juba tasapisi sarkastiliseks. Oi!

Täna ma tegin ajalugu-kudusin soki kannalaka ära, ja seda enne teisipäevaööd. Seda pole varem juhtunud- vanaema mõjub igati positiivselt, eriti kudumise suhtes.

Kuigi...täna mul õnnestus temaga ikka päris korralikult diskuteerida üsnagi teravatel teemadel. Vaatasin huvi pärast, et palju on UK-s palgad. Näiteks, enda perspektiivist- Designer men`s leisurewear-£40,000 p/y . See teeks 800 000 eek-i aastas ehk umbes 70 000 eek-i kuus. Elu ja kinnisvara on loomulikult kallis, aga sellega saaks juba päris mõnusalt ära elada küll. Keskmine palk on seal umbes £31,672 p/y, ehk midagi 600 000 eegi kanti aastas, ehk u 50 000 eek-i kuus. Austrias pidavat alampalk olema üldse 30 000 krooni kuus, meile räägiti. Meil on kuskil 10. Siinkohal kerkibki küsimus, et kas Austrias, UK-s või ükskõik kus mujal on näiteks koristaja umbes kümme korda rohkem väärt kui siin?. Põhimõtteliselt ei saa ma siis aru, et räägitakse mingist täiesti "põhjuseta" noorte immigreerumisest. Iga inimene ju tahab, et tema tööd vääriliselt hinnatakse. Igatahes, põhjus, miks ma sinna vanaema jutu järgi näiteks kunagi elama ei tohiks minna, oleks see, et Inglismaa läheb varsti kogu kupatusega põhja ja ujutatakse üle ja et seal sajab palju vihma. Ameerikas on kõik toidud täis säilitusaineid ja koosnevad põhimõtteliselt ainult keemiast. Kanaaridel on hiidlained, Aafrikas AIDS ja linnugripp jne. Ehk siis- On olemas millegi poolest paremaid paiku, paremate külgedega kohti, aga pole olemas seda parimat. Ja kui olekski, ei oleks see enam kauaks parim, sest oleks peagi ülerahvastatud ehk üldse mitte hea. Küll on alles imelikud need asjad!

25. 13. reede

Täna ei ole vist 13 reede, ega? Näeb küll selle moodi välja tänane päev: koguaeg oli koolis selline tunne, et midagi jäi mul kaasa võtmata. Nüüd ma tean, mis see oli-sellise toreda asja nagu meil on mõistus. Õnneks on reede-motivation missugune puhkamiseks ja kuna täna on ju House, siis praegusest hetkest on päev tore!
Teiseks ongi nii, nagu ma umbes paar nädalat tagasi arvasin. On lihtsalt nii võrratu, et ans. Anduri kontsert algab kell 22. 00, seega ei ole vist raske ennustada, kes sellest ilma jääb, sest pole piisavalt vana, et sisse saada. Kurb, lihtsalt kurb, midagi muud selle kohta öelda ei saa. Lisaks sellele ei saa ma Bloggeri kujundust ka muuta( kuigi tunnen viimasel ajal metsikut vajadust selle järele), sest see asi siin on tehtud vanas bloggeris, mida ma muuta ei oska ja mingeid algelisi graafikaüritusi ma siia ka panema ei hakka, nii et las jäda nii, kuis oli.
Massive Attack-Teardrop. Lihtsalt suurepärane lugu ja lihtsalt jubedalt hea video(just nimelt jubedalt, sest mõnedelegi võib see alguses just sellisena näida), aga üks sügavamaid, ei, sügavaim muusikavideo üldse, mida minu silm on kunagi näinud. Paneb mõtlema ja päris korralikult kohe, aga jah, viimased kaks päeva ainult olengi seda kuulanud. Ühe hea asja avastasin ka Hugh Laurie community`st-Blackadder the Third(No tõesti, ime-ime, et see hea on, Laurie ja Atkinson ikkagi ju, kaks lemmikut)- kõht suht valus juba naermisest, aga vähemalt, it saved my day võiks öelda!Tõnis sattus ka vaimustusse ja nüüd vaatame juba koos, sest see on vaatamist väärt.

1kord nädalas esinev , seekord esinemisega esmaspäev.

Meil on 21. jaanuar. Talv. Ei rohkem ega vähem kui täpselt kuu aega minu sünnipäevani(mis on suusapäeval seekord...ehk siis suusapäev on minu sünnipäeval, niiviisi)ja suusatunnid on täies hoos, millesse ma täna esinemise tõttu ei läinud. Ja meil on +kraadid, maa ei näe välja nagu maa, pigem nagu üks suur mudaauk, mudalomp pigem, sest see on siiski liiga märg, et lihsalt auguks nimetada ja kõige tipuks sajab taevast alla sellist vihma ja lume segu moodi olevat minupoolt seni identifitseerimata keemilist segu. See on siis meie talv.?
Täna on olnud selline kummaline päev, üle pika aja kooli(Mulle üldse ei meeldi mu e-kooli v-de hunnik, aga mis teha, haigus tuleb, kui ta tulema just ei pea)Prantsuse keeles me ei teinudki etteütlust. Teeme seda homme. Nüüd teab vähemalt kindlalt, seega on kergem õppida, sest eksisteerib motiveeriv asjaolu. Bioloogiat võtaks kokku lausega"Küpsed ahvenad liiguvad kudemispaikadesse...."No, minu jaoks liiguvad küll küpsed ahvenad esmalt taldrikule ja kohe pärast seda kõhtu(peaks sööma minema tegelikult praegu...). Kahemõttelised laused-neid me jumaldame kõik. Siis tuli kunst. Minuarust l ei saanud mu disainitöö kaugeltki mitte valmis, aga noh, õpetaja arvas, et see on valmis. Ma ei saanudki koju. Lõpetan järgmine tund. Inkas ma pidin jutustama ja 10 minutit varem ära minema ja hea, et ma ei näinud Dorise nägu tol jutustamise hetkel, mis karjus juttude järgi, et kaua sa juba räägid, et lõpeta ometi ära, me jääme rongist maha! Ma niigi tegin seekord kiiresti(Enda arvates jälle;enda arvates ja teiste arvates on minu puhul kaks täiesti erinevat asja) ja me jõudsime graafikusse ja siis Balti jaamas selgus, et olime rongi aja täiesti valesti vaadanud. Eelmine kord oli täpselt sama jama. Kaks korda samasse ämbrisse, elu iroonia, ma ütlen!Läksime läbi linna bussiga. Siis tegime natukene proovi ja läksime esinema ja seekord läks täitsa hästi, kõikidele meeldis....või vähemalt juttude järgi, aga vähemalt on endal hea tunne, mis kaalub üle ükskõik mille. Pärast tuli mingi tore soome tädikene ja andis meile kummalegi veel 5 euri ka, täitsa tore, siis ikka vist pidi meeldima. Okei, ma nüüd torman nüüd jälle tegusalt oma tegusate tegemistega tegelemise tegelemisse!
The Libertines- Time For Heroes( ja kõik nende muud 5+ lood)

What a Waster!

Järjekordne mahamagatud päev..või noh mahaistutud päev...teatud kohas. Ma ei ole ikka aru saanud, mis viirus mul on, igasugused testid näitavad, et mul pole midagi nendest kolmest haigusest, mis iseenesest on ju hea, aga teadmatus on veel hullem, aga vähemalt on hea, et mul on see võimalus hetkel kohe teada saada...vahel on ikka hea omada "mõningaid" tutvusi laboris.

Igatahes, jubedalt igav on, kuigi hullult palju asju ootab tegemist nagu ikka, kuigi ma mõndasid asju juba esmaspäevaks vaatasin, sest äkki juhtub nii, et ma saan terveks, tore oleks.

Praegu loen The Suni ja Daily Expressi-täiesti kohutavad uudised...ongi nii- No news is good news. Seda lihtsalt ei juhtu, sest ikka leitakse keegi...nagu näiteks mingi Vändra...Aveli või kesasi see nüüd oligi, kirjutatakse mingi suvaline täielik jama ja mõttetus kokku ja öeldakse, et inimesed loevad...võib-olla tõesti siis, kui ajalehtedes juhuslikult veel piisavalt häid ankdoote täna ei leidunud. Aga mõned loevad vist sellepärast, et neile on see huvitav. Kuigi ei saa eriti aru, kuidas see võimalik on. Ikkagi inimeste oma asi, aga võiks ju lihtsalt selle asemel lihtsalt huvitavatest inimestest kirjutada. Minujaoks oleks mõne torujüri või poemüüja või ükskõik millise suvalise inimese tänavalt arvamus elust ja asjadest palju huvitavam, sest see oleks asi, mis ongi päris tavalistelt erilistest inimestest, nagu me kõik oleme ja kindlasti vääriksid need inimesed rohkem igasugust tähelepanu, sest nad teevad reaalselt midagi kasulikku, aga keegi lihtsalt ei mõtle sellele. Ma juba kujutan ette näiteks artiklit, et näiteks keegi analoogne "meediastaar" pesi taldriku puhtaks või pühkis tänavat". Tegelikult selliseid artikleid on küll ja küll nähtud. Kahjuks. Quissical. Okei, kell on 21. Kvaliteetaeg, Dr. House!:)Lähen.

Craham Coxon-Bittersweet Bundle of Misery on hetkel. Super!

Haige olen.

Vastik, vastik ja veelkord vastik on olla. Kõik algas sellest, kuidas eile pärast kooli mõtlesin, et õpiks kohe ära ja siis magaks natuke ja sisi läheks Meerosse. Peaks mainima, et see plaan õnnestus kohe 100%. Ei, tegelikult tulin koju ja läksin kohe magama, umbes kell 5 ärkasin ja mõtlesin, et külm aja palav on, läksin alla, et vett võtta, aga käsi lihtsalt ei jaksanud veeklaasisit korralikult kinni hoida. Läksin, magasin veel tund aega ja siis mõtlesin, et võiks kraadida ennast igaksjuhuks. Oh üllatust küll...38, 5 . Masendav. Nii ma siis magasingi terve eilse päeva ja öö lihtsalt maha ja praegu allest ärkasin ja enesetunne on no alla igasugust arvestust. Peale selle olen vist sellega kindlustanud endale täiesti kohutava järgmise nädala, sest pean miljon järeltööd tegema nende kahe päeva pärast ja esmaspäevasest kontserdist ei tule kaa vist midagi välja, aga loodan, et selleks ajaks oleks juba OK.Nõme olukord, millel on vist ainult üks pluss, mida ma praegu näen-Saan vähemalt Dr. House-i täna öösel vaadata, sest nagunii oln ma terve päeva maganud ja teen seda terved järgnevad päevad. Kuigi päris hirmuäratav on mõelda, et lihtsalt otseses mõttes Magan-Pool-nädalat-maha.

Dorise 15

On pühapäev. Kell saab kohe 23. Tulin nii umbes tunni eest Dorise sünnipäevalt, mis oli tõeliselt super. Alguses sõitsime 2 tundi limusiiniga mööda Tallinnat ringi ja nagu arvata oligi, inimeste pilgud meie poole olid kinlustatud. Muusika mängis ja Tanel tegi ikka sellist nalja meile kõigile, et vähe pole. Ülitore oli. Pärast laulsime karaoket ja tegime igasuguseid naljakaid pilte kõikvõimalike pööraste aksessuaaridega, alustades teleriantennidest lõpetates suure naftapaagi ja kummist vannikonnaga. Vahel peab nalja ka saama, aga kuidas siis muidu pulli saab, kui ise just ei tee:)Oeh jah, praegu olen liiga väsinud, et siia veel midagi kirjutada.

Back to the routine

Oh jah, vaheaeg läbi, kõik, otsas. Enam ei saa kaua magada ega kaua üleval olla(No seda viimast asjaolu saab veidike vaidlustada)Igatahes, hommikul läksin kooli, lumi oli maas, ilus. Meil on nüüd uus garderoob. Oh mis kirjeldamatu rõõm!See on suur ja hea asukohaga. Nii, nüüd tuleks muuta kõik laused vastupidiseks. Mõtlesime, et teeks proovi ja vaataks, kas me kogu klassiga mahume sinna ära. Idee oli juba utoopiline, nii et ma arvan, et kui me end terve klassiga just luukeredeks ei näljuta, pole lootustki. Pr. klass oli külm [8 kraadi], siis hakkas mu pea valutama ja see süvenes iga hetkega, nii et inka tunni alguseks ütles Kätlin, et ma olin näost täiesti lilla(Mitte et ma poleks oma paksu ja tõesti SOS-wear-in-public jaki juba selleks ajaks peale tõmmanud ja Stinalt peavalutabletti võtnud. Ilma selleta, ma ei tea, mis oleks saanud. Oh, hea, et mind ümbritsevad head inimesed). Pole igatahes tore kahekordselt väriseda, esiteks külmavärinate pärast, teiseks need vastikud paha olla külmavärinad. Peale kooli otsustasin kohe koju minna, kiiresti!Ja see oli tõesti super mõte; umbes 5 seitset jäi ära, viiega ei tahtnud minna, ei suutnud kõndida, aga mis siis ikka teha, läksin viiega. Kodus kuulsin, et Loogas oli traktor? kihutanud otsa mingisugusele postile ja kõik Tallinna kuued ja seitsmed seisid.
Lisaks sellele ma mõtlen praegu, et miks ikka on nii, et kõikidel headel kontserditel on vanusepiirang äärmiselt(loe: natukene) kõrgele seatud. Mõtlesin minna Andurile, sest mingid jutud käivad, et peaks varsti midagi toimuma võib-olla. Ma tõesti väga tahtsin minna, sest pole lihtsalt ammu ehtsalt head muusikat kuulamas käinud. Uurisin üldiselt asja ja seda ma arvasingi, et taolised üritused toimuvad tavaliselt ikkagi sellisel ajal, kus alla 18 pole mingitki lootust kuskile saada(Noh, tegelikult ma saan sellest ka täiesti aru). Aga kahju ikkagi. Iseenesest 3 aastat pole nüüd nii pikk aeg ka oodata, aga siiski.
Meerosse ma ikkagi läksin ja nüüd olen siin, räägin mingit mõttetut juttu...aga noh, mis siis ikka teha.
Jamiroquai-Virtual Insanity

On igasuguseid

Ma ise ka mõtlen, et mida ma teen pool üks öösel siin. Aga midagi muud tegevust lihtsalt ei tule pähe, kui und ei ole. Iseenesest ei ole see ka mingi ime, sest nüüd ärkan ma ju alles kell 12...
Täna ma isegi tegin midagi. Käisin raamatukogus, viisin "Mort-i" ära ja laenutasin "Nägemist ja aitäh kala eest!". Mõtlesin, et kui lähematel päevadel tuleb tahtmine seda lugeda...aga mis seal siis ikka, see tahtmine tuli küll natuke varem ja läbi ta ongi praeguseks.Paganama hea oli see küll. . Igatahes, siis läksin Kristiinesse, ma ei tea isegi miks, vahel lihtsalt jalad ise lähevad kuskile, aga ei tea kuhu, kõnnid täiesti sihitult ringi ja lihtsalt korraga oled kuskil. Igatahes pärast viisid need kaks toredat asjandust mind kesklinna välja omadega, kus igalpool olid sildid, et jube suur allahindlus 70% ja lähemal uurimisel selgus, et pood oli ise sealjuures kinni-huvitav müügistrateegia tänapäevaL, tuleb välja. Siis viisid jalad mind Stockmanni, või õigemini viisid sinna mind mu kõht, mis oli vahepeal hirmsalt tühjaks läinud. Pärast seda läksin koju tagasi...väsinuna sellest totaalselt sihitust kõmpimisest, aga vähemalt oli tunne hea sees. Praegu käib Röyksopp ja migi suvaline ameeriklane tahab minuga Orkutis rääkida. Isegi seal ei saa rahu. Kuigi pagana irooniline moment. Ameeriklane:" Do you speak English?" Mina:"Basically, yes." Ameeriklane selle peale:"Wow!...ja mingi edasine üldine eriti tobe mula,...ei noh, lihtsalt naerma ajab see mind küll hetkel...On see maailm ikka mitmekesine...ulme!:D

Head uut!

Uued tegemised, uued mõtlemised, uued sündmused, uued algused, uued inimesed, uued muljed, uued soovid, uued väljakutsed, uued rõõmud, uued mured, uued eesmärgid, uus aastanumber. Ühesõnaga, praegust hetkeseisundit iseloomustaks üks sõna:"UUS!" Ja seda uut on meil Eestis juba praeguse seisuga kaks tundi ja seitseteist minutit....kaheksateist, nüüd.

Sellel aastal oli see vahetamine kuidagi rahulikum ja...rahulikum...kui eelmistel aastatel. Polegi päris palju aastaid juba seda ainult pereringis tähistanud, alati oleme olnud kuskil või on keegi meil olnud. Seekord käisime Vabaduse väljakul, bussi tuli Keidy ka ja oli tore. Ilutulestik oli võimas, sest lisaks linna omale oli veel palju nn. isehakanud rakette ja rahvast oli nagu murdu, missest, et kaks kolmandikku nendest veetis oma 2008 aasta esimese pooltunni mitte-just- kõige kainemas olekus, aga ka see oli mingit viisi päris huvitav vaatepilt kõrvaltvaatajana...Telekaprogramm on ka täna eriti mõnusalt sisustatud, eriti peaksin siinkohal silmas hommikust"Armastus kolme apelsini vastu", mida sada korda nähtud, aga mis iga korraga aina armsamaks, naljakamaks ja toredamaks minu jaoks muutub. Mika France live oli loomulikult ka ülivõimas, peaks mainima, et üks parim live üldse, mida viimasel ajal...mm...või pigem siiski üldse näinud olen, ei väga professionaalne ja tõeliselt hämmastavalt hea muusik igast küljest, sõna otseses mõttes.

Eelmisele aastale tagasi vaadates...võib igati rahule jääda, oli emotsioone, sündmusi, reise, uusi sõpru, oli seda, mida mäletada. Kindlasti ma arvan, et 2007 aasta oli kindlasti muutumise aasta. Paljud asjad said mulle enda kohta selgeks, kindlasti ka teiste kohta, aga seda tänu esimesele punktile, sest kõik algab ikkagi meist endist. Kindlasti on mul nüüd selgem väljavaade oma eesmärkidele, mis kindlasti muutib käesoleva aasta jooksul veelgi selgemaks, kindlasti olen kasvanud, sisemiselt, nagu me kõik, tänu uutele kogemustele ja katsetustele. Kindlasti olen ma sama inimene, kes aasta tagasi, aga sammuke lähemal sellele "mina-le", mida me kõik endast otsime. Aga parem ja enesekindlam tunne on küll ja see ongi kõige tähtsam. Kõige imelisemat uut aastat. Olgu 2008 kõikidele fantastiline ja iga hetk mäletamisväärne!:)