Pole siia tükk aega kirjutanud. Või kas just nüüd tükk aega, aga siiski. Olen koguaeg mõelnud, et võiks seda teha, aga endalegi tundub uskumatuna, et tõesti pole võimalust leida aega selle viieteist minuti jaoks...nüüd on. Olen koguaeg nagu orav rattas olnud, aga ma tean, et ei tohi vinguda, paljudel on veel raskem.
Igatahes, kolmapäeval läksin kooli, hääl oli täiesti ära läinud, olin päris hirmul, käisin praktiliselt koguaeg om ahexorali pudel näpus, ma kohe ei teagi,midagi peale toidutunni ei toimunudki, märkimisväärset, kuigi söögid tulid imehaead, missest, et tundsin end pärast nagu pirukas...
Siis läksin ruttu-ruttu koju, sõin, vahetasin riided, läksin tantsima, mis jäi ära, selle asemel oli lauluproov, pärast läksime koos esinema, hääl oli ikka veel väga valus, aga sain sisi endale selle ajutiselt kuskiltkohast paariks vajalikuks tunniks tagasi, hiljem ta jälle kadus. Susanna ja Ingrid tulid ka, missest, et nad enam meeros ei käi, millest on meeletult kahju, ag ama saan neist ni hästi ikkagi aru ka:( Igatahes, see oli esimene esinemine uue koosseisuga, eks see, nagu iga asi vajab harjumist, aga seekord kohe eriti palju...ei tea. Neljapäev oli nagu iga teinegi. Koori ei läinud, hääle pärast, loomulikult. Läksin koju, mängisin kuni Tõnise kojutulekuni klaverin mõnusalt jazzi, ükskordki natuke mõnus olla, siis aga läkdin kohe
õppima. Hullult oli õppida, Prantsas u 50 sõna, Füüsikas oli vihjatud tööle, saatsin Vassilile toidumenüü ära, õppisin geemiat ja matat, kus oli ka kaks väga pikka rida, pm. hull.
õppima. Hullult oli õppida, Prantsas u 50 sõna, Füüsikas oli vihjatud tööle, saatsin Vassilile toidumenüü ära, õppisin geemiat ja matat, kus oli ka kaks väga pikka rida, pm. hull.Täna siis, hommikul läksin kooli, Gloria oli ka 22-s, siis seitsmes oli Helen, prantsas tegime töö alles tunni kõige lõpus. Alguses pidi tulema 39 sõna, aga aeg aega ei jätkunud j aoli 23 sõna, just sellis, mida ma olin natuke vähem õppinud kui teisi, aga kuidagimoodi suht normaalselt läks.
Siis tulid üllatavalt normaalsed estad, vahetund, kus ma ei teagi mida ma tegin...Stella, Doris, Anneli, Kätlin läksid saiakasse, m
a ei viitsinud, lihtsalt olin.Kuidagi eriti väsinud. Nii füüsikas oli ka töö. Kui mul tundus, et kõik oli valmis, sain aru, et olin suht valesti teinud, tegin ümber õigesti, ag asiiski läks üks viga hooletusetõttu sisse, aga just kõige rohkem punkte andvasse ülesandesse j ahindamissüsteem oli eriti range, suht kõigil rikkus see päeva ära. Siis tuli mata, kus ma enam midagi mõelda ei suutnud. Ja siis keemia, ku saino abiline sai tõeliselt vihaseks, no ikka tõsiselt, kui keegi meist enam võrrandeid ei mäletanud...aga asjad ju ähevad meelest ära, mis teha. Läksin trollipeatusesse, sisi tulid Helen ja Laura, mul on tunne, et mul jääb iga päevaga ainult vähem asju , millest nendega rääkida, kui nad mõlemad koos on.Neil on koguaeg sellised hullud pidude, poste ja reedete teemad...millest ma suht midagi ei tea, ei peagi teadma, pole minu asi teada...
a ei viitsinud, lihtsalt olin.Kuidagi eriti väsinud. Nii füüsikas oli ka töö. Kui mul tundus, et kõik oli valmis, sain aru, et olin suht valesti teinud, tegin ümber õigesti, ag asiiski läks üks viga hooletusetõttu sisse, aga just kõige rohkem punkte andvasse ülesandesse j ahindamissüsteem oli eriti range, suht kõigil rikkus see päeva ära. Siis tuli mata, kus ma enam midagi mõelda ei suutnud. Ja siis keemia, ku saino abiline sai tõeliselt vihaseks, no ikka tõsiselt, kui keegi meist enam võrrandeid ei mäletanud...aga asjad ju ähevad meelest ära, mis teha. Läksin trollipeatusesse, sisi tulid Helen ja Laura, mul on tunne, et mul jääb iga päevaga ainult vähem asju , millest nendega rääkida, kui nad mõlemad koos on.Neil on koguaeg sellised hullud pidude, poste ja reedete teemad...millest ma suht midagi ei tea, ei peagi teadma, pole minu asi teada... Tegelikult olen ma kohe päris kurb, kui ma mõtlen selle peale, et just Laura oli see, kellega sai absoluutselt pea-aegu kõigest räägitud, aga jah mulle tundub, et see tüdruk hakkab iga p
äevaga rohkem ja rohkem ära kaduma. Aga selles ei saa kedagi süüdistada, on põhjus, aga mitte tahtlik, asjad lihtsalt on kord nii. Inimene siiski teeb ise oma valikuid...olgu siis sõltumatult või muudmoodi, aga pea-asi, et midagi halba ei juhtuks, see on kõige kõige tähtsam. Aga ikkagi Kurat küll!:(teema lõpetatud)
äevaga rohkem ja rohkem ära kaduma. Aga selles ei saa kedagi süüdistada, on põhjus, aga mitte tahtlik, asjad lihtsalt on kord nii. Inimene siiski teeb ise oma valikuid...olgu siis sõltumatult või muudmoodi, aga pea-asi, et midagi halba ei juhtuks, see on kõige kõige tähtsam. Aga ikkagi Kurat küll!:(teema lõpetatud)Jah, aga kuulan Five For Fightingh-Superman-i!Juba 40. korda järjest, ilm on ka sügis, mis sügis.Tegelikult on see nii ilus, aga ikkagi, arvan, et ka sellest on tingitud see mitte-just-kõige rõõmsam meeleolu...oh, puhkus, lõpuks siiski:)Ära teenitud täielikult!
0 kommenteeringut:
Postita kommentaar