Kätu juures!Tore!

Et jah, reedel saime kaisaga lilles kokku, et minna Kätu juurde. Sõitsime miljoni(tegelikult küll kahe)bussiga bussipeatusesse, kus Kätu meid ootas ja läksime poodi. Ossajummel, mida me kõike kokku ostsime, kõike ebatervislikku ja seda hiigelkogustes. Siis läksime majja, ta kutsa oli jubearmas ja jubesuur ja väga väga sõbralik.Siis vaatasime telekat, tegime makarone, jap, ma arvan ka et me kolmepeale terve paki makarone ära sööme, ega see meil ei õnnestunud eriti. Siis tuli Kätu endine klassivend ja teised tegid vesipiipu, ma proovisin ka, üks kord, aga jah, see pole minujaoks. Ma olen korralik :)Aa, siis helistasid Helen ja Laura, kes olid meie kõigi kolme arust mitte just kõige kainemas seisundis. Okei, tegelikult kainest oli asi ikka väga kaugel. Nad olid omadega ikka täitsa iugöguug . Ja kui nad kell 8 juba sellist seosetut teksti ajasid , siis ma parem ei taha teada, mis öösel juhtus. Vaesed rikutud lapsed. Siis läks Oliver ära ja me mõtlesime, et läheks koeraga jalutama, kell oli ikka päris palju juba, öösel, aga teatavasti võib noorteööl olla väljas ükskõik kui kaua. Niiet jah, kutsa jalutatud, läksime uuesti jalutama, seekord tegime päris suure ringi. Siis olime arvutis ja vaatasime, kuidas preili Spears laval oma niigi miinustesse langenud maine veel rohkem allapoole tiris, ajades sõnad ja tantsusammud sassi, plus veel see jube kostüüm...ma ei tha mõeldagi, palju õnne talle. Siis vaatasin, mingi kahepaiku, et näe Helen helistab, aga jah, tema telefoni pealt helistas mingi Peeter ja hakkas ka sellist segast juttu ajama ja hiljem saatis sõnumi ka,või midagi, edu talle siis. Jah, aga seda ma arvasingi, et neil seal selline asi toimuma hakkab, sest jah, mida muud saabki juhtuda, eriti kui asukoht on vanalinn. Okei, tegelikult, nende jamad, ise teavad. Aga jah, mis teha, et ma nende pärast muretsen, keegi peab ju seda ka tegema, kui nad seda ise ei tee...igatahes teine teema nüüd. Pärast vaatasime vanu esinemisi, nii seitsmeaastataguseid, nalja kui palju. Hommikul oli mul igatahes selline tunne, et ma ei taha vist kuu aega enam midagi süüa, okei, kui siis jäätist, millega me hommikul ka kohe kenasti alustasime..ja siis tõmbasime Kätuga talle photoshopi peale ja olime muidu toredad. Sii spidin minema hakkama, alguses keerasin valest tänavast, aga lõpuks sain ka kenasti paralleeltänavast, siis mõtlesin, et miks minna bussiga, kui saab ka jala, ehk kõndisin Käti juurest jala Hiiuni, kust läksin 33 peale. Ossajummel, seal oli üks vanainimene, kes küsis igalt mööduvalt inimeselt, et millal Nõmme tuleb, ag abussis oli ka üks teine tädikestepunt, neist üks oli põline Nõmme elanik ja rääkis teistele, et see tädike on tegelikult eluaeg nõmmel elanud j aküsibki igakord bussiga sõites, kus Nõmem on. Siis see teadja tädi ütles, et paljun ärge tülitage inimesi oma küsimusega. Ja siis see vanem karjus omaette:"ossa, ta on ikak üks vana mõrd, kuri nõiamoor"lõpuks nad läksid ikka omavahel päris karvupidi kokku. No kujutate ette, 70-80-aastased. Siis võttis see hull mutt ette ome järjekordse ohvri ja küsimus oli teadagi mis, kuigi me olimegi juba Nõmmel, siis hakkas ta võhivõõrale rääkima, et käib laulukooris ja sõidab Saaremaale või Hiiumaale, ta ei teadnud isegi, sisi ta ütles, et ta kardab seda reisi eluest, sest ta kardam nii hirmsasti merd....oehjah. Tüütu, kahju inimesest, aga....kahju ka teistest.
Kokkuvõttes oli meeletult tore reede, parimate inimestega!