Jõulurabelemine

Tänane päev on olnud hullumeelsus, sõna otseses mõttes. Kolm tööd, palju pingutamist, närvidel viiuli mängimine...´Ag apraeguseks on kõik korras, seda õhtut olen ma kaua oodanu-see kõik on nüüd korras ja paigas ja koolis on ka mõnus olla, pingevaba, rõõmus. Tegelikult on üldse mõnus tunne, tänasega on kõik läbi, reedest tänaseni oli iga päev kontsert plus veel proovid ja lindistused ja mitu tükki ühel päeval. Täna oli Jaani kirikus viimane jõulukontsert või noh, kui me tulevaid Raekoja platsi omasid ei loe ja saateid ka mitte. Läks suhteliselt hästi...aga alati saab paremini, aga praegu ma ei hakka enda kallal nokkima, sest jõulude ajal on põhiline, et asi tuleks su seest, mis täna kindlasti ka tuli ning üllatus-üllatus kogu Jaani kirik oli rahvast täis...küllap oli see siis hea reklaam, mille eksisteerimisest mida kõige viimasena teada sain, selle läbi, et Madis ütles, et nägi mind telekas, ta ei olnud ainus. Tore muidugi näha, et reklaam tõepoolest täitis oma ülesannet. Natukene kurb oli ka, jõuludega seotud asjadega käib se ikka kaasas, aga tegelikult see kurbus polnud tingitud mitte üksnes lihtsalt sellest. Aga õnneks olen ma selle juba tänaseks nii endale ära teadvustanud, et ma loodan, et mul ei tule sellist emotsionaalset pauku....äkki?!Ma eeldan.
Pärast kontserti läksime otse isa sõbra sünnipäevale ja peaks mainima, et ma üritasin kõigest hingest paista välja mitteväsinud, kuigi tegelikult olin omadega ikka väga läbi, aga see proovimine väsitas mu veel rohkem ära...praegu just jõudsin koju.....soe voodi ootab:)