Jälle sama ratas käima

Kell on pool kaksteist. Ma pole suutnud kaugeltki mitte oma asjadega valmis jõuda, kuidagi tuttav, mis?Käisin koolis. Avastasin, et mu kehalise riided on jäljetult kadunud ja neid on veel homme kuulujuttude põhjal kuidagi tagasi hankida võimalik. Vastasel korral visatakse nad koos toiduülejääkidega olmejäätmetesse ja keegi prügimäel saab õnnelikuks, ehk. Pean end homme kokku võtma ja need ära tooma. Miski ei saaks homset rohkem ära rikkuda, kuigi see saab olema õudselt ebameeldiv päev, ma arvan. Kaks suurt tööd, kui veab, kui mitte kolm. Ei jaksa nii paljudele asjadele korraga keskenduda.
Käisin Meeros ja jäin 22-st maha. Seisin peatuses veetes aega arvatavasti kõige pahelisemas faasis oleva edasi-tagasi liikuva tubakasõltlase edasi-tagasi käikude lugemisega: umbes 30 korda viie minuti jooksul. Hääl oli ära läinud ja terve nädala on mind piinanud rämedam köha, mis täna saavutas oma kõige hullema esinemisvormi, nii et laulmisest eriti midagi välja ei tulnud ja ma meenutan endale kohati krääksuvat vinüülplaadimängijat, mille kulunud plaatide saatel väikesena, nii umbes nelja-viiesena palju õhtuid sai veedetud. Imelik, mul oli siis aega selliste asjade jaoks, kui vaid oleks praegu...Läheksin kõige parema meelega magama, aga ei saa veel, pole aega. See on hämmastavalt ebanormaalne. Imelik sissekanne sünnib poolunise mõistusega...