5. märts

Eilne päev kulmineerus mõnusalt räige peavaluga, mille tulemuseks ongi see siin- istun kell 12 päeval kodus, blogin ja õgin juustuvõileiba, ma ei mäletagi, millal ma viimati sel kellaajal argipäeval kodus olin, eelmisel kooliaastal vist. Enesetunne pole just kiita, aga parem kui eile kindlasti. Röövel Ööbiku "Supersymmetry"mängib vist juba täna 10. korda oma kümmet lugu läbi. Niisiis on mul siiralt hea meel, et ma eile selle lõpuks ära ostsin, sest tegemist on tõeliselt super asjaga... kuigi alguses oli plaan hoopis "Popsubterranea" osta, aga kuna ma ei suutnud seda kuskilt peale internetipoe leida, otsustasin uuema kasuks. Loomulikult, kui ma just olin plaadi eest raha ära maksnud, märkasin sealsamas letil ka "Popsubterranead" ja mõtlesin, et elu on ikka pagana irooniline, aga eks ma varsti soetan selle niikuinii, aga jah, varsti, sest plaadid on küllaltki kallid asjad. Lihtsalt eilne oli omamoodi kentsakas situatsioon. Eile oli meid koolis 17, pärast jäi alles 12. Ma ülehindasin olukorda pannes puusse oma "kahekümne ennustusega."Omamoodi mõnus oli, kui meid oli vähe. Rongale kinkisime temanimelise korvpallisärgi n+1, mis minuarust tuli vahva, täpselt temalik ja omapärane.
Umbes nädal veel ja käes ta ongi-vaheaeg, saab ennast välja puhata kogu sellest informatsioonipuntrast. Olgu, ühesõnaga, ma lähen teen endale nüüd veel ühe juustuvõileiva ja annan kitarrile natuke tööd!