15

Hommikul ärgates sain aru, et viimaks on see käes. Esimene päev 15aastasena veereb peagi õhtusse. Minult on täna palju kordi küsitud:"Mis tunne on?" Sellele on suhteliselt keeruline vastata olnud, aga ikkagi on tunne hea, nagu Five For Fightingu laul"100 years" ütleb: " 15 there's still time for you. Time to buy and time to lose, 15, there's never a wish better than this..."

Tänane hommik oli armas: sünnipäevalaulu, Ans. Anduri "Topeltvikerkaare"(!!!) ja kingitustega, mis eksisteerivad kuskil poodides veel ja juba enne kätte saadud kaamera. Koolis olid kõik nii armsad, toodi palju kommi ja Anne-Mari ja Berit kinkisid kaks valget roosi, mis oli tõsiselt liigutav. Panin need klassi vaasi, mulle öeldi küll, et klass on kuni õhtuni lahti, aga kui ma läksin lilledele pärast koori järgi oli uks kinni. Homme toon ära ja imetlen neid veel! Vene keeles lauldi nii kõvasti, et Erich kõrvalklassist koledal kombel närvi läks. Loomulikult said kõik kommi ja oldi niisama muhedad.

Õhtul tulid Kristel, Peep, Pipi ja Pupu meile, sõime torti ja neilt sain kingiks statiivi, mida ma tegelikult ammu juba igatsenud olin. Nii hea! Orkuti scrapbook täitus ka mõnusalt õnnesoovidega, nii, et kokkuvõttes oli mul ääretult tore päev, tänu sõpradele ja kõikidele, kes selle eriliseks tegid. Suur aitäh!