Pikem jutt

Eile polnud minu päev. Eile polnud kohe üldse minu päev. Alustades sellega, et ma ei saanud koolis millegagi hakkama ja lõpetades asjaoluga, et jõidsin akadeemia poest ostetud kahe pintsli asemel vaid ühega koju. Ma arvan, et ma hoidsin pakendit valetpidi käes, seega loodan, et viimane vähemalt headesse kätesse sattus:)
Osaliselt on päris koomiline vaadata, kuidas väga paljud inimesed minust viimasel ajal eriti aru ei saa, kuid samaaegselt, nähes inimesi, kes seda siiski teevad, tekib küsimus, et kas nii palju ongi siis neid, kes üldse millegi üle tõsiselt mõelda viitsivad. Ja siin ongi nüüd koht, kus tahaksin pikalt-pikalt tsiteerida Saint-Exupery`t, aga ma arvan, et pole vajalik, sest need, kes seda mõistaksid, oskaksid neid ridu/lehekülgi/jne. juba niikuinii peast ette lugeda.
Mainiksin veel seda, et kuigi 1. aprillist on suhteliselt palju möödas, oli see ikka üks pagana tore kolmapäev ja kolmas aprill veelgi parem reede!
"Kiletron" lõpetas just on tänase 4. ringi jooksmise, kusjuures veelgi paremaks teeb asja see, et aiast kostub läbi lahtise ukse siuts-siuts-siuts, ja loen, kuidas alkeemikud üritasid keskajal meeleheitlikult läbi erinevate pettuste tõttu mitte häbisse jääda.
Siiski, kui alguses mainisin, et minust ei saada aru, ütlen ka vastukaaluks ühe asja, millest mina aru ei suuda saada. Kellele on vaja järjekordset hunnikut hallitanud šokolaadijäneseid, kui keegi neid niikuinii(ja praegu veel enam) ei osta?
Ühesõnaga, ma vaatan, kas mul leidub ikka piisavalt sibulaid ja mune. Mulle meeldivad üllatused!:)