Iga päev on päev, aga mõni päev ei ole
igapäev. Ja kahtlemata on viimased kolm päeva vägagi suure tähtsusega olnud ja julgen isegi öelda, et need on mulle õpetanud kordades rohkem kui näiteks neli kuud koolis, ikka kordades rohkem. Ja ma arvan, et igaüks meist saab tänu sellele palju targemaks, märgatagu siis seda täna või kahekümne aasta pärast, aga usun, et see muudab paljutki...või on seda juba teinud. Kolm suurepärast päeva, täis seinast seina emotsioone, situatsioonikoomikat, toredaid ja häid inimesi ja palju-palju-palju kogemust ja RÕÕMU......ja umbes nelja liitrit põdrasamblateed, nii et see ei ole enam isegi vastik, vaid pigem tavaline ja isegi nauditav( issand, kas ma tõesti ütlesin seda...jah,ütlesin küll!). Ja reede...here we go again!:)
Ja mis saaks ollagi paremat sellest, kui rännata 9 päeva mööda imeilusat lumist muinasjutumaad , saatjaks lemmiktegevus ja suurepärane seltskond!
Missest, et ÜLDJUHUL sellest sissekandest ei peagi keegi aru saama ja ilmselgelt ka ei saa, lihtsalt pidin seda ütlema just praegu, kohe ja siin.
2 kommenteeringut:
ei tea kui palju, aga midagi sain ma ikka aru, mis on táiega vahva ja nii tahaks teiega jőululaule laulda praegu, aga olen mőtetes alati teiega:)
Ja oledki, seda on kuulda, näha ja tunda. Tõsiselt ka, mitte ükski kontserdipäev ei möödunu ilma, et keegi oleks lausunud ühel hetkel "Virge", ja seda eriti viimasel päeval, kui me kõik tegime plaadid lahti ja hüüatasime nagu ühest suust korraga "Virge!":)
Jee!
Postita kommentaar