Helikopter

Keeleeksamitel kehtib vist küll alati üks kuldreegel: ära mitte mingil juhul mõtle!
Ausalt öeldes on see juba küll vähemalt kahekümnes kord nende nelja kuu jooksul, mil ma panen end ülemõtlemisega maailma kõige lollakamatesse situatsioonidesse, vaadates maailma kõige argisemaid sõnu pilguga, nagu poleks viimastega eales kokku puutunud. Ja just hetkel, mil eksamitöö käest annad, viskab keegi sulle kaela ämbritäie külma vett ja kõik tuleb taas meelde. See on juba nii tavaline, et ma ei tea enam, kas nutta või naerda. Või noh, tegelikult, milles üldse küsimus? Ikka tuleb naerda, sest mäletan niivõrd hästi, kuidas soovisin, et see oleks juba läbi. Nii et nautigem hetke!