Eilse päeva melu ja elu

Suvi oli juba juunist saati uksele koputanud, edutult. Nüüd aga lasti ta sisse. Kellele rõõmuks, kellele kurvastuseks "just nüüd", aga mul on õnn end nende esimeste hulka paigutada. Eile käisime suguvõsakokkutulekul. Palju nägusid, tuttavaid ja kontvõõraid. Ja valdava enamuse ehk 99% moodustasid need viimased. Palju nimesid, mis meelde ei jäänud. Palju toitu. Palju mesilasi, kellest ühe mälestus on end jäädvustanud ka venna käsivarrele. Ja tegevust oli küllaga, pidades silmas parmude eemale peletamist. Ühesõnaga, oli üks päikesepaisteline ning positiivselt meelde jääv päev. Üle pika aja nägin Liisi ja Meelist, selle üle on kõige rõõmsam meel. Ja ka seebikarp täitis järjekordselt kiusatust väikeste ilusate asjade ja huvitavate ja inimeste ajendil.