IMAGINATION RULES THE WORLD!

Les Pieds Sur La Pelouse

2010-05-15T15:37:00.004Z

Sel aastal tuli kevad teisiti. Tuli ka suvi. Aga nii ongi hea.

Tuli hommikul kell kaheksa linnulaulu ja muusika saatel õues joostes ja tantsides. Kaua magades. Kesk tulpe. Tuli Balti jaama lähedaste puumajade ümbruses.

Ja kass on ikka veel õues...

Peaks prantsuse keele eksamiks õppima. Sellise ilmaga?

Indochine. Indochine. Indochine.

Ühendame meeldiva kasulikuga!

La vie- c`est belle!

Kaldapealne Elu ehk vaateid Ungarist vol 2

2010-05-08T19:44:00.002Z

Ma tean, et reisist on möödunud juba rohkem kui kuu.

Ja nüüd, kus ma taasavastan oma albumite sisu, leian, et

seal on veel nii mõndagi, mida võiks jagada- loodust!

Tänasest eksisteerib ka teine blogi. Sinna kuulub kõik muu kätega loodu. Kunstlikum pool.

Väike "home-made" lühifilm "Õpetagem õppima"

2010-04-02T06:59:00.002Z

Väike heatahtlik kriitikanool ühiskonnaväärtuste või väärtusetuste pihta. Koolis anti ülesanne teha film vabalt valitud haridussüsteemi ja kooli puudutava probleemi kohta. Seekord on probleem süsteem ise.Mõttesüsteem.

http://www.youtube.com/watch?v=vil9gpDb_dA

Nad lähevad kooli. Igal hommikul. Enamasti vastumeelselt. Paljudele ei meeldi õppida, vara ärgata. Nad teevad seda siiski. Nende jaoks on tähtsad numbrid. Nad arvavad, et need viivad elus edasi. Tapavad oma tervist. Ei maga. Ei söö. Et õppida. Faktid. Numbrid. Õppida. Endalt kordagi küsimata, milleks. Me ei saa endast aru. Ei saa meist aru ka teised. Tihtilugu ei püütagi. Mõistmise taga on mõtlemine. Õpetagem meid õppima, mõtlema! Kunagi pole hilja. Mõni aeg on lihtsalt palju parem.

Me tõuseme.Läheme. Teades, miks. Vahel harva vastumeelselt. Et õppida õpetama iseendid.

Muusika: Camille Saint-Saëns - Danse Macabre

Un Gari

2010-03-27T18:28:00.026Z

Üleväsimus võtab võimust
ja tulemus on siin...
veidi teistsugune
kui
muidu

Tahan lennata, aga ikka eriti kõrgel,
sest kõrgel päike naeratab lumepilvedelt vastu.
Naerab mulle näkku.
Las naerab.
Naeran tallegi vastu.

Ometi on raske naerda vastu pilvedelt, mis sünkjasmustad
Võime küll maalida pildile surnud kalad
kiles tantsides kanda otsast oma väsinud jalad.
Kas see ka midagi aitab?
Ei tea.
Oli kevad. Kõik oli hea.Kuid kas see, mis neile,
on ka meile...
hea...
Ja see, mis palju neile,
palju ka meile...?
Ei tea.Ei tea,
miks ei tea.
Miks ei mäleta.
Või miks aru ma ei saa.
Ei, ei ole see maa.
On vastus AMNEESIA.Ei siiski üle ega ümber saa-

ilus, ilus on see maa.

Isegi kui paljust hästi aru ei saa.
Nagu sellest siin
või tollest seal.
Või sellest, kui on liiga palju,
millest aru saad.
Pole erinevad me erinevad maad.

On erinev ka aeg,
me puudus ja ikaldus.
Ja see, mis uus ja vana,
ka see, mis IKARUS.
Ja erinev reaktsioon.
Ja leivalabidaks üks surnud kana,
on mõtteainet loov,
sest erineb me traditsioon.Ja erinev on sõna ja soov,
viis minutit und
viis minutit
kuulsusttoov.
Vist kõigis meis see väike soov.

Ja soov lihtsalt
olla vaba.
Võib näida võimatu,
kuid nii see pole.

Võib näida võimatu,
kui liiga palju mõtleb meel.
Ja ülesanne võimatu,
meil leida ühtne keel.
Ühtäkki selgub teel,
et võimatu
pole võitmatu.

Ei ole miski võimatu.
Ei ole.
Kui jah, siis asjad vähesed.
Oli võimatu peatada
iseenda vananemist.
sel reisil küll vähemalt vist.
Sest suveniiridena talletanud kõigi me näole
paar sügavat kortsu
on lõpmatust naerust!

Nüüd kevadest naasnuna valgesse talve,
kus taevasse jäänud vaid üksainus täht:
me taeva viimne külmetusnäht
ning öelda jääb vaid
suur
suur
suur
AITÄH!

KÕIK PILDID ASUVAD SIIN

ungariungariungari

2010-03-23T20:52:00.003Z

Minu kodu pole sellel kevadvaheajal mitte meie armsas Eestis, vaid hoopis viinamarjade, virsikute ja ungarlaste kodumaal. Matezsalka. Koscord. Úks heleroosa maja keset lilleistandust, koeri, kasse, kalkuneid, úmbritsetuna úhest kilpkonnast, kaladest, valgest linnust ja isegi vőőtoravast. Mul on hea meel, et minu " ungarlane" ráágib, vőrreldes teistega, ikka head inglise keelt ja seetőttu oma igapáevase kúsimusterahe tőttu olen saanud nii ungarlaste, selle kultuuri ja isegi, múelda vaid, őkosústeemide kohta. Nad on eestlastega vága sarnased. Kohati. Nad on meist kardinaalselt erinevad. Kohati. Neil on koolis őpilaste jaoks eraldi suitsuruum, sest seadusest ei hooli siin keegi. Kohati. Minu "ungarlane" tegeleb kunstiga ja láheb Jaapanisse vahetusőpilaseks, nagu mu siinsed sőbrad. All things just come together. Kohati.
Oleme nende kahe páeva jooksul korda saatnud nőnda palju asju, et őhtul tekib nende meenutamisegagi juba raskusi. Eile náiteks kúndisime 4 kilomeetrit mőőda Krazna jőe kallast seljas sinised kilekotid. Tána ujusime termaalveebasseinis ja sőime vága suurtes kogustes toitu. Ráákide toidust...nad sőővad siin rohkem kui meie. Palju rohkem. Tegelikult úleloomulikult palju. Vői noh, páris tegelikult sőővad nad lausa nii palju, et olen súgavalt hámmeldunud, kuidas nende kőhud párast igahommikust-lőunast-úhtust kolmekáigulist toidukoormat pole veel pőhjustanud Euroopa vőimsamat tuumakatastroofi. Tőtt-őelda olen imestunud ka selle úle, et keegi neist ei kaalu eriti rohkem kui kaks udusulge.
Muidugi pean útlema ka seda, et pole ammu nőnda palju járjest naernud kui nende 3 páeva jookusul. Ja ka sőnasaak on páris huvitav seekord, háálduse járgi:
tere- jou
hommikust-reggea
tee-Thea
mesi-mies(miis)
piim-Tej
aitáh-kősőnőm
Pilte praegu ei saa. Olen úsna vásinud ja homme ootab meid ees linnapea vastuvőtt. Sellega seoses anti meile úletamatu úlesanne... váhemalt homme ilus olla. See on raske pingutus, aga suure tahtmise korral vőib-olla isegi vőimalik...nii et I will do my best!
Adios!

Emportez-moi

2010-03-11T20:13:00.007Z

Emportez-moi

Emportez-moi dans l`abysse

où les âmes sont en vive

mais le temps est mort

...Tuli selline väike prantsusekeelne luuletus...

Valge

2010-01-03T23:04:00.002Z

Kõik on valge, nii mu aed, mida ümbritsevad põõsad on mattunud paksu valge lume alla ja milles lilled on asendunud jäälilledega. Ja ka taevas on valge, isegi öösel. Ja mu unenäod on valged ning ka mõtted on valged. Ja ühtäkki siis ei jäägi midagi paremat üle, kui lihtsalt olla. Ja see on päris raske. Peaaegu sama raske, kui uskuda, et ikka veel on mul selline tunne, nagu oleksin ülehelikiirusel kihutavast rongist maha hüpanud, teadmata, mis edasi. Või nagu oleksin ise see ülehelikiirusel rong, kellel kujuteldav kütus on otsa saanud, järsku, ja kes on poolel teel seisma jäänud. KUID, kes siiski teab, et varsti hakkab ta jälle liikuma, tasa ja targu, nagu alati.

Tegevusetus on piin. Ja kuigi tegevust ju on küll, pole seda piisavalt p

alju. Kuid siiski on ka nendes valgetes päevades päris palju eredaid hetki, mis tänu sellele kontrastile eriti mõjuvõimsad on! Veel täna ootab 62 cm lund üht suuremat sorti lumesõda!

Ja "August Rush" kordusvaatamist ning suusad määrimist ja...

ilmselgelt läheb väsinud peaga kell kaks öösel kirjutaamine juba veidi käest ära, nii et parem lõpetan.

Tagasivaade

2009-12-25T08:01:00.007Z

Mõtlesin, et järgnev jutt jääbki vaid draftiks, nagu mu viis eelnevat sissekannet, aga siis mõtlesin ümber, sest...ei teagi miks...nii tundus õigem.

Kaks nädalat võib tunduda lühike aeg,

kui palju on neid kahtesid nädalaid, millest me midagi enam eriti ei mäleta? Ma arvan, et neid on elus päris palju. Aga möödunud 2 nädalat olid lihtsalt ühed meeldejäävamad ja ilusamad mu elus, siiani. Kirjutades seda, olen ütlemata õnnelik, et meile anti selline võimalus sõita mööda Eestit ja laulda, muusikat teha koos kõige suurepärasemate inimestega. Paraku kipuvad just head asjad eriti kiiresti mööda saama, aga nagu juba öeldud, oleksime ju võinud kuni vabariigi aastapäevani järjest iga päev kontserte anda, AGA kas see oleks siis olnud enam SEE? Kindlasti mitte. Kui igal õhtul aastas koputaks uksele kingikotiga valge habemega mees, ei oleks ju ei jõuludel ega ka kingitustel enam mingit väärtust. Tõenäoliselt ei tahaks paljud lapsed peale ühte kuud enam eales jõuluvanast midagi kuulda. Olen siiralt õnnelik, et IGA kontsert neist 9-st oli isemoodi ja et sellist tundmust, nagu seda on rutiin, kogema ei pidanud(kuigi ma ei kujutaka ausaltöeldes ette, kuidas see muusikast rääkides üldse välja näeks, igatahes midagi head see endast ei kujutaks.)Igatahes tundsin end selle aja jooksul väga õnnelikuna(üldjuhul me seda ju endale ei tunnista), aga nii oli. Ja on.

Natuke muusikat veel, olles äsja telekast nähtud Stingi jõulukontserdi lummuses.

Head ja kaunist 2009 lõppu!

Segane sissekanne

2009-12-14T15:01:00.002Z

Iga päev on päev, aga mõni päev ei ole igapäev. Ja kahtlemata on viimased kolm päeva vägagi suure tähtsusega olnud ja julgen isegi öelda, et need on mulle õpetanud kordades rohkem kui näiteks neli kuud koolis, ikka kordades rohkem. Ja ma arvan, et igaüks meist saab tänu sellele palju targemaks, märgatagu siis seda täna või kahekümne aasta pärast, aga usun, et see muudab paljutki...või on seda juba teinud. Kolm suurepärast päeva, täis seinast seina emotsioone, situatsioonikoomikat, toredaid ja häid inimesi ja palju-palju-palju kogemust ja RÕÕMU......ja umbes nelja liitrit põdrasamblateed, nii et see ei ole enam isegi vastik, vaid pigem tavaline ja isegi nauditav( issand, kas ma tõesti ütlesin seda...jah,ütlesin küll!).

Ja reede...here we go again!:)

Ja mis saaks ollagi paremat sellest, kui rännata 9 päeva mööda imeilusat lumist muinasjutumaad , saatjaks lemmiktegevus ja suurepärane seltskond!

Missest, et ÜLDJUHUL sellest sissekandest ei peagi keegi aru saama ja ilmselgelt ka ei saa, lihtsalt pidin seda ütlema just praegu, kohe ja siin.

Fammmm

2009-12-11T06:01:00.004Z

OUR JOURNEY HAS BEGUN!

Nüüd on vaid muusika,

sõbrad

ja Saaremaa,

täna.

Teistmoodi post

2009-11-28T20:12:00.002Z

Viimasel ajal ei ole ma siin blogis oma elust eriti palju rääkinud. Ja just aeg on näidanud, et see koht siin on eelkõige selleks, et oma painavaid sundmõtteid endast kuidagi välja saada ja kirjutamise läbi enesetunnet parandada. Tõtt-öelda on see nagu kõnelus ja debatt iseenesega. Ja kuigi ei saa kahelda võileivavalmistamise elulises vajalikkuses( sest söömine on ju üks tähtsamaid tegevusi me kõigi jaoks), pole mul veel tekkinud möödapääsmatut soovi kiluvõileivavalmistamisprotsessi kirjeldusega end väljendada. See on ühtlasi ka põhjus, miks ma oma tegemistest eriti ei kirjuta. Täna teen aga väikese erandi, sest tunnen vältimatut vajadust oma kõikehõlmavalt rõõmsat tuju ja rahulolutunnet selle kujuteldava paberiga jagada.
Esimese asjanda lugesin läbi viis viimast lehte raamatust " Flowers of Algernon", lebasin poolteist tundi voodis, viimase ja kõiksuse üle mõtiskledes, jõudes järjekordselt järeldusele, et kogu ühiskond on juba nii väärastunud, et õilsad on need, keda inimkond üldjuhul keeldub aksepteerimast. Need, kel puudub võimalus teada, teavad tegelikult rohkem kui meie. Vist huvitub üldsus eelkõige huvitamist väärimatust. Kas on meil siis õigust pidada kedagi teadmistetuks, kui me ka ise tegelikult midagi ei tea? Ei!
Kell pool 12 hakkasime sõitma Risti poole, kus toimus ja ikka veel toimub Kärdi vanaema 70 juubel, mida tähistati uhkelt sealses koolimajas. Õnneks ei olnud vist eriti keegi meist kui üllatusesinejatest teadlik ja kõik läks nagu plaanitult! Väikestes kohtades(kuigi 70 inimest pole nüüd nii vähe, aga...) on juba aegade algusest peale olnud kuidagi teistmoodi esineda, eriti veel Tallinnast väljas. Ja üllatuseks. Palju soojem. Samas aga kui rahvast on kas kümme või sada korda rohkem, on jällegi suurem vabadus end välja elada. Kõigel on kaks otsa. Kindel on aga see, et juba pealinnast väljasaamine on suur vabadus omaette, eriti veel maailma parimate kamraadidega! Kärt oli meile valmistanud umbes...5.... mustmiljonit erinevat imelummavat kooki, mida oli lihtsalt patt proovimata jätta ja selle kõrvale mõnusalt juttu vesta. Need hetked elus on lihtsalt hindamatud. Ja seda oli ka me järgmine ettevõtmine. Astusime tagasiteel läbi ka Virge kodust ja veetsime kolmveerand tundi tema imetoreda üllatunud perekonna ja kassi-koera seltsis. Jah, sellised hetked on lihtsalt hindamatud. Nüüd on mul umbes pooleks aastaks lai naeratus näkku kleebitud. Täielik heaolu, säärane rõõm, kõikevaldav eufooriline väsimus.
Kõikidel muusikahuvilistel tasub aga tulla homme umbes kell 14. 15 jõuluturule või siis 11- 23. detsembri kuupäevade hulgast valida meelepärasem ja tulla muusikat kuulama erinevatesse Eestimaa linnadesse. Tõotab tulla üks väga ilus tuur. Oh, detsember, oh detsember!

Filjutt

2009-11-20T19:26:00.003Z

Kolm päeva antisotsiaalset ja eraklikku endassetõmbumist haigena kodus. Eks see 38.4 palavik oligi vist keha moodus öelda: "Kuule, sina, võta veidi rahulikumalt kogu seda asja...elu.." Ja nii ma olengi teinud ja üritan teha ka edaspidi, suruda alla oma lolli ja ennasthävitavat kohusetundlikkust. Igatahes olen õnnelik, et sain selle aja jooksul teist korda ära näha Sweeney Toddi, mis tekitas ülevoolavaid emotsioone juba kahe aasta eest, kuid praegu oli ta veel umbes mustmiljon korda parem ja sõlttuvusttekitavam kui kunagi varem. Aga eks film kasvagi ainult koos inimesega. Tim Burton on olnud juba aastaid mu lemmikrežissöör. Kui ma mõtlema hakkan, on ta üks väheseid, keda tänapäeval võib täie õiguse ja meelerahuga nimetada filmiKUNSTNIKUKS, sest kui juba viimne kui üks kaader on kui maal, mis siis tervikust rääkida. Peale selle on viimne kui üks tema film mind väga pikaks ajaks köitnud oma mõtte- ja emotsiooniahelasse. Viimne kui üks. Seega ootan juba pingsalt järgmist. Kui kino juba jutuks tuli, siis... Veetsin umbes tund aega PÖFF-i kodulehel, üritades selle ääretult värvikast ja rikkalikust nimistust leida endale meelepäraseid filme...jah, oli ka arvata, kuhu välja jõudsin. Kaks kolmandikku filmidest tundusid mulle vägagi meelepärased...Neist kümme lausa äärmiselt huvitvad. Siis aga taipasin, et mul on vist üldse kogu selle aja jooksul vaid üks täiesti vaba õhtu.Ehk valus tõde: üks või eriti heal juhul kaks filmi.Aga see-eest pagana head filmi!

2009-11-08T14:55:00.003Z

Nii, tänasest olen ametlikult jõulumeeleolusus!

Oktoobrilõpp

2009-10-27T15:23:00.009Z

Kõik on pime mu toas.

Vaid kuusteist silma piidlevad mind

nagu loomaaias ahvipuuri ees.

Nemad väljas, mina sees.

Kuusteist silma.

kaksteist rohelist, punaseid, siniseid kaks.

Oh sa raks!

STAND BY,

energiahai!

Eks see kahekümne esimene sajand ole üks äärmiselt veider ajajärk.

Igas mõttes. Olen üksinda kodus. Peaaegu. Tegelikult on Murphy ka siin. Ta on üldse viimasel ajal vägagi sage( või sõge, kuidas tahate) külaline. Arvuti läks täielikult katki. Kitarrikeel läks uuesti katki. Hääl läks katki. Saapalukk läks katki.Katki katki katki katki. Just nüüd, mil seda kõige vähem vaja on...AGA siiski seda on vaja. Miks just, ma ei tea, aga on. Tahame seda või ei taha.

Ka poodide tungivat vajadust kuhjata inimese niigi segaduses pea kaks kuud peale suve täis laulvaid jõuluvanasid, kuuseehteid, lumememmi, säraküünlaid, valgeid habemeid ja mida kõike veel, on vaja. Ma küll aru sellest ei saa ja tõtt-öelda on see isegi päris kurb, sest iga inimene jõuab detsembriks sellest juba kümme korda ära tüdineda. Teine kurb asi on see, et jõulud hakkavad mulle meenutama iga aastaga järjest rohkem ja rohkem üht suurt kommertsüritust, kõrvaltvaatajana. Aga eks see ole igaühe vaba valik, missuguse tähenduse ta jõuludele omistab. Minu tähendus algab detsembrikuus koos päris kuuse, lumememme ja piparkookidega.

KESS?

2009-10-17T19:06:00.007Z

Ma pole väga pikka aega kirjutanud. Põhjuseid selleks on tavaliselt kaks: seda kõike on liiga palju, liiga palju, et kirja panna või siis jällegi pole millestki kirjutada.
Seekord ajan kõik esimese variandi kaela. Ja siinkohal võiks rääkidagiumbes mustmiljonist mõnusast juhtumusest, mis selle kahe kuu jooksul korda on saadetud või mis end ise korda on saatnud. Sellest, kuidas me käisime Stinaga Islandi poolt tulevat tormi Sörenit tervitamas, minnes Stromkale tuulelohesid lennutama. Rand oli tühi. Isegi Sörenit polnud. Tuul oli küll, aga tal ei olnud arvatavasti viitsimist lennutada kaht nööritatud kiletükki oma voogudes tantsitada. Vähemalt esialgu. Kui me pimedas oma samme lootusetult kodu poole seadmas olime, jõudis ka killuke Sörenit leida piisavalt viitsimist lohedega tegelemiseks. Või siis hakkas tal meist kahju ja otsustas meile pakkuda paar imeilusat hetke, mil lohed tuulekäes tantsisid, kuni lõpuks end üksteise ümber sõlme kerisid. Kahtlemata on lohelennutamine suur kunst ja töö. Järgmine kord valmistame rohkem ette ja mõtleme järele, mida me siiski tol korral esialgu nii valesti tegime.
Teiseks olen ma alates eile kella üheksast ametlikult täieõiguslik gümnasist. Ma pole tükk aega nii palju järjest naernud kui eile. See päev jääb eluks ajaks meelde. Ja juuksed veel kauaks ajaks jahuseks.Ja ma olen valmis vara ärkama. Ja sööma ükskõik mida. Ja roomama üles koolitreppidest. Ja... Igatahes oli see üks ilus nädal. Ja kui ma mõtlen, kui lühike aeg on kolm aastat, hakkab mul natuke kõhe.
Samamoodi hakkab mul kõhe praegu siin istudes, mil minust kolm meetrit taga asuval diivanil istub isa ja vaatab endast kolm meetrit eespool mängivat televiisorit. Järelikult, kuna vahemaa on sama, siis võib järeldada, et see asub minule ohtlikult lähedal, samal tasapinnal, trajektooril, minust üks meeter paremal. Ta vaatab "Valmimisstuudiot", kus peotäis Eesti kõige targemaid ja kõikvõimsamaid ja ülistamisväärseid tegelasi(seda paraku küll ainult nende endi arust)pakuvad Eestile ühte halvemat huumorišõud, mida kunagi siinmail nähtud, ainult et nemad ise on liiga targad selleks, et säärases tegutsemises midagi naljakat leida. See sunnib mind järjekordselt vägisi mõtlema sellele, et ainus õige mees Tallinna valitsema on Ülemiste vanake.Saaks linna vähemalt mentaalse sopaloopimise jäänustest puhtaks. Mulle ei meeldi poliitika. Vähemalt selline poliitika. Mulle ei meeldi kuulata jute poliitikast. Ei lugeda poliitikast. Mulle ei meeldi rääkida poliitikast, kuid mul on lihtsalt kohati väga valus vaadata, kuidas meie niigi väike eesti järjest väiksemateks tükkideks pudeneb.
KUID lõpetuseks üks hea raamat. Raamat, mille leidsin kasutatud ameerika raamatute hunnikust. Lausa rabavalt hea. Lausa nii pagana hea, et armusin sellesse juba peale kolme esimese sõna lugemist(töötab vist paremini inglise keeles). Jah Daniel Keyes ja tema " Lilled Algernonile"

Uus

2009-09-01T18:56:00.005Z

Täna vist on see päev, mil on kirjutamiseks vist piisavalt põhjust. Ehk kui ma peaks selleaastasele esimesele septembrile nime panema, oleks selleks arvatavasti"Tõehetk" või "Samm tundmatusse" või siis hoopiski üks suur küsimärk. See oli see sama klass, mille uksest olen umbes mustmiljon ja natuke rohkem kordi viie aasta jooksul sisse astunud ja näinud nii rõõmust säravaid kui...noh olgem ausad, kuna sisenemine toimub enamjaolt hommikul, siis on seal tavaliselt nähtud päris palju haigutavaid nägusid ja poolärkvel toredaid uniseid semusid. Aga täna oli KÕIK teistmoodi, alustades näoilmetest ja lõpetades nende omanikega, kelle nimesid õpin ma arvatavasti järgmised kolm aastat pähe. Tänase päeva järgi ei saa küll midagi sügavalt järeldada, aga mu süda ütleb, et see ei saa olema enam kunagi SEE või vähemalt minu jaoks. Mõnele inimesele on kolm aastat pikk aeg. Ja mõnes mõttes ongi: selle ajaga saab näiteks kolm korda sellele kerale, kus peal me parasjagu asume, purjekaga tiiru peale teha....või siis jõuavad NASA teadlased selle ajaga avastada sada uut planeeti või algul heast tahtest tehtud kohvirobotid muteeruda ja oma kurja plaani kohaselt maakera kaks korda hävitada ja kõik inimesed robotiteks muuta ningtoota igaühest umbes sada ühesugust eksemplari ja seejärel nad karpi toppida, et siis robotikapitalismist vohaval mustal turul nad ühe sendi est maha müüa ja Hiinasse odavaks inimrobottööjõuks saata(Sattusin vist veidi hoogu)KUID siiski on kolm aastat pagana lühike aeg, saamaks aru sellest, kes on need inimesed su ümber.Uus. Kurb. Kummaline. Nagu midagi ilusat oleks ära võetud. Kõik ülejäänu on aga üks suur teadmatus, küsimärk ja udune rada...Aga eks hommik ole õhtust targem, või...vähemalt unisem.

Plinkadi Plonkadi

2009-07-20T10:51:00.012Z

Suvine soe või lausa põletavalt kuum Tartu on selleks korraks siis ära nähtud ja sellega koos muidugi ka üks Eesti vaieldamatult kõige mõnusamaid ja paremaid muusikafestivale. Nii et hea muusika üledoos on juba päris-päris-päris lähedal. Ja kõik peale selle, et hetkel meenutan ma pigem suitsutatud punast toorvorsti kui inimolevust(nagu ikka) , oli lihtsalt suurepärane!Vesi +23, õhk +32, ja lõpuks mõnus jahutav vihm...täpsemalt öeldes paduvihm...olgu, äikesetorm...rongisõit ja soe tee.
Kuulan praegu Plink Plongilt ostetud Kira Kira albumit Our Map to the Monster Olympics nii umbes seitsmendat korda täna ja mõtlen, mõtlen, mõtlen ja aru ma ei saa, mis asi see täpselt nende islandi muusikute juures on, mis naelutab mu lihtsalt tundideks oma muusika külge kinni ja midagi teha pole. Ja sama lugu on ka kontsertidel, olgu selleks siis üleeile kuulatud Kira Kira või Mugison, rääkimata Sigur Ros`st-alati tuleb neilt ära kõndida suuremat sorti vaimustusega. Ja samas olid kõik teised esinejad(kui siis polnud The Brothers Movement eriti minu maitse)samuti väga-väga head, nii et vaimustusega oleks tulnud minema jalutada niikuini!Aitäh!

Järjekordselt natuke pilte ka seebikarbist.

Joensuu 1685

Kira Kira

Counterpoint

Chungin & The Strap-On Faggots

Dynamite Vikings

Agnes Mercedes
Veel pilte http://www.flickr.com/photos/37784935@N03/sets/72157621734328434/

Kollektiiverror

2009-07-16T13:37:00.007Z

Sõitsin eile rattaga Stromkalt koju. Kõik oli nagu tavaliselt...kui välja arvata see, et minust sada meetrit eespool vuravad inimesed vaatasid minu lähenedes hirmuga seljataha, sest mu ratas kolises sama meloodiliselt nagu äsja juppideks lammutatud vana autoromu, mis veel mingil maagilisel viisil logisedes ringi kooberdab. Tegelikult oli selle põhjus aga väga lihtne: porilaud, mis oli kevadel koolist tulles katki läinud, otsustas täieliku purunemise kasuks, aga ratta küljest ta lahti enam ei tulnudki. Paari nädala eest otsustasin ühel kenal hommikul kuulata oma esimest cd-d. Asetasin selle siis kenasti arvuti plaadimängijasse(?) ja 1, 2, 3, Põmaki!Kildudeks. Isegi müüdimurdjad said sellega hakkama alles peale cd pistmist mikrolaineahju ning tont teab kuhu veel ja mängija pöörlemiskiirust utoopilistesse suurustesse tõstes, kui ma õigesti mäletan. Adoobne fotopood otsustas ka paar nädalat tagasi pillid kotti visata. Ja arvuti lülitab end ise ilma mingi näilise põhjuseta sisse-välja, millal iganes vaid ise tahab. Kõrvaklapid lakkasid töötamast.Paar nädalat tagasi kadus öösel salapärasel viisil paberikonteiner. Ja i-le täpi pani loomulikult see, et nägin öösel unes, kuis hakkasin moonduma jõuluvanaks ja peeglisse vaadates oli mul valge habe, mis iga hetkega järjest pikemaks kasvas...Elu on vahel ikka nii huvitav.Arvesse võttes päris reaalsust ja seda teist reaalsust, mis võtab enda alla küll veidi vähem ruumi kui aeg, mil oleme ärkvel, siis lõppude lõpuks elame me ka unes kõiki neid samu emotsioone läbi. Hetked. Ja hääd ülehomset Plink-Plonkamist kõikidele!

Ühes

2009-07-06T20:29:00.003Z

Üheshingamine. Laulupidu. Sõnad on üleliigsed-neid polekski vaja, sest oma tegelikku tähendust nad siinkohal küll edasi anda ei suuda-kuid ilma siiski ei saa. Me laulsime. Laupäeval ja Pühapäeval. Laupäeval. Trollis number üks, sõites igaüks oma kodudesse.Rongkäigus. Kaare all. Mäeveerul.Ka pärast laulupidu. Kes kaugemal, need telekate ees. Kes veel kaugemal, need mõtetes. Me laulsime, lainetasime ja hingasime. Ja mis kõige tähtsam: Kõik koos!Aitasime kaasa ühe maailma ilusaima nähtuse sünnile!Uhke on olla Eestlane!

Ajutises agregaatolekus Aatomiku sissekanne.

2009-06-14T18:56:00.004Z

Ja nii ma siis istun siin kell kümme õhtul ja ootan oma viimast põhikooli lõpueksamit. Tõnisel on täna sünnipäev. See on tore päev päris mitmetel põhjustel. Esiteks sellepärast, et nüüd meie vanusenumbrid erinevad vaid ühe võrra ja teiseks sellepärast, et mul oli aega valmistada üks maasika-kohupiimatort. Paraku tuleb ka seda tunnistada, et terve tänase päeva olen ma käitunud nagu Aatomik, üks sedasorti väike Aatomik, kes hakkab juba vaikselt igas asjas keemiat nägema ja seepärast ümbruskondsetele isegi veidi idiootne tunduma. Ma ei imesta: sünnipäev on ju selline tore päev, mil leiab aset palju rohkem keemilisi reaktsioone kui tavaliselt( ehk siis põletatakse rohkem küünlaid, süüakse sisse rohkem sahhariite, etaanhappelahuses hoidistatud kilusid ja liiga rohkelt süsihapet sisaldavaid oranže lahuseid(loe:Fanta). Jah, väljas lõi just äikest, seega osooni konsentratsioon õhus suurenes natukeseks ajaks, kuigi planeet Maad see just eriti ei aita.

Laupäeva veedame kõik Jurmalas, sest....

2009-06-08T07:25:00.009Z

Üks nädal veel ja siis saab hakata veetma puhkust mitte küll päris Viljandis, aga näiteks Kihnus ja muudes suurepärastes Eestimaa paikades. Seniks aga üks viimase aja pikimaid sissekandeid Vaese mehe Pärnus toimunud võistlusest?festivalist?(nimetagem seda kuidas iganes) "Baltic Transit 2009".

Kolmveerand seitse hakkasime sõitma. Umbes kolme tunni pärast jõudsime Läti piiri ääres asuvasse kohvik-baar-bensiinijaama, kus Varje otsustas igaks juhuks veel sealsele korraldajale helistada ja kontrollida, kas neil ikka klaver eksisteerib. Kuna tegemist on siiski lauluvõistlusega, on justkui ilmselge, et klaveri olemasolu on sama iseenesestmõistetav kui esinejate eksistents. Ja ongi, rääkides Eestist. Läti puhul ilmselgelt mitte ja seega tundus neile vist äärmiselt kummaline see, et keegi üldse klaveri saatel laulda üritab. Klaverit neil polnud. Enam. Nad olid selle vahetult enne võistlust kokku pakkinud ja ära viinud, kaugele-kaugele. Niisiis jätkasime oma teekonda Jurmalas asuva suure küsimärgi poole, teadmata, mis meid üldse ees ootab. Poolel teel aga helistati ja öeldi, et ühe lätlase lapsevanem saab tuua meile süntesaatori ja seega oli mure murtud.
Kohale jõudes polnud ma eriti üllatunud:kõikvõimalikud kohad täis kümneid väikeseid sefiiritorte, nende valmistajaid ja helisid, mille pideva tarbimise tagajärjel oleks inimkond järgmise evalutsiooni etapiks loomult kurt. Kuna kell oli umbes üks ja meie pidime esinema kell kaks, mõtlesime, et oleks tore veidi Jurmalas ringi patseerida. Ilm oli päris tusane, rand oli ka peaaegu inimtühi, vaid ühed pulmalised ja õhupallid. Ja meie. Tuleks veel kindlasti mainida, et lisaks kõigele, oli esinemisgraafik väga hästi paigas. Kella kahe asemel saime lavale kell 5?Klaveril polnud võimendust ja mikrofonistatiive neil seal ei olnud. Päris kummaline, arvestades seda, et tegu oli siiski päris suure konkursiga(100 võistlejat) ja kogu kammajaa läheb 1. septemril eetrisse. Siiski peaks mainima, et ka publiku üllatus saalis oli päris suur, kui tulid esimesed ja ühtlasi ka ainukesed esinejad Eestist, olles esimesed sel päeval, kelle etteaste jooksul ei pidanudnad muretsema trummikilede purunemise pärast. Ja tundus, et neile meeldis. Ise jäime küll päris rahule. Ahjaa, päris veider tundus ka reegel, et enne lavale ei saa, kui oled oma 35 eurot laulu eest ära maksnud...kummaline, kummaline.
Umbes 8 paiku algas autasustamine, mis koosnes peaaegu ainult sellest, kuidas korraldaja seletas terve igaviku oma venekeelset kõnet ja kärsitud esinejad ei suutnud enam kauem oodata. Meie saime "Majapreemia"-See on üks väljamõeldud auhind ainukestele eestlastele, kelleta vist võistluse esimene sõna "baltic" enam sulatõde poleks olnud. Seisime seal laval jamõtlesime, et miks ükski ansambel mingit kohta ei saanud. Lõpuks tuli välja, et seal konkursil polnudki ette nähtud vist, et ansamblid üldse võistlevad ja et neile kohti jagatakse, nii et kokkuvõttes ei saanud me keegi vist õieti aru, kus üldse käisime.
Pärast läksime sööma ühte toredase restorani, kus me polnudki, üllatus-üllatus, ainukesed eestlased...ja sõime esimest korda sel päeval korralikku toitu. Seejärel ütlesime Jurmalale hääd õhtut ja vurasime kodumaa poole tagasi.
Hakkasin mõtlema, et päris kummaline on asjaolu, et turismireisi lõppedes ei jõua ma kunagi blogikirjutamiseni, kuigi oleks ju nii paljust rääkida...igal kuulsal majal oma lugu ja inimestel omad veidrused...aga ei. Ometi on juhtunud nii, et ükskõik kui pikk või lühike reis ka Meeroga poleks ette võetud, ikka leiab see suuremal või vähemal määral siin kajastamist. Tundub, et meil lihtsalt juhtub ühe päevaga rohkem kui terve nädalaga. Ja ei pea rääkima mitte lugusid majadest ja võõramaalastest, vaid meist endist ja se ongi vist just SEE.

Helikopter

2009-06-04T19:03:00.006Z

Keeleeksamitel kehtib vist küll alati üks kuldreegel: ära mitte mingil juhul mõtle!
Ausalt öeldes on see juba küll vähemalt kahekümnes kord nende nelja kuu jooksul, mil ma panen end ülemõtlemisega maailma kõige lollakamatesse situatsioonidesse, vaadates maailma kõige argisemaid sõnu pilguga, nagu poleks viimastega eales kokku puutunud. Ja just hetkel, mil eksamitöö käest annad, viskab keegi sulle kaela ämbritäie külma vett ja kõik tuleb taas meelde. See on juba nii tavaline, et ma ei tea enam, kas nutta või naerda. Või noh, tegelikult, milles üldse küsimus? Ikka tuleb naerda, sest mäletan niivõrd hästi, kuidas soovisin, et see oleks juba läbi. Nii et nautigem hetke!

Viimane...

2009-05-28T12:53:00.003Z

...prantsa, inka, keemia, füüsika...Täna olin sunnitud tõele näkku vaatama ja aru saama, et need kõik olid viimased tunnid selle toreda koosseisuga.Sügisel on meist alles jäänud vaid pool ja kõik saab olema sootuks teistsugune. Seega on tänane üks küllaltki melanhoolne päev olnud. Nagu seisataks veel viimast korda lävepakul, vaataks tagasi ja mõtleks, mis saab edasi.Kuigi minu elu ei muutu nii märkimisväärselt kui neil, kes ära lähevad, aga siiski...

AE!EA!

2009-05-04T16:46:00.003Z

On suurepärane raamat, on, on, on, on...
Põhimõtteliselt nägi terve minu eelmine nädal nõnda välja nagu see pilt. Kui külmkapp tühi, siis piima ja kama ikka leidub. Ema küpsetas kaks suurt leiba. Iga korraga läheb see üha paremaks. Mis saakski veel parem olla, kui see, et mai esimestel päevadel valitseb pea kahekümnekraadine kuumus ja isegi vahetunnid meie suures ja pimedas koolis mööduvad rohelisel murul pikutades. Varsti saavad vanurid ja noored emad trollideski end veidi turvalisemalt tunda ja tore on näha, et inimesed on natukenegi oma tarbimisharjumusi muutnud ja teevad rohkem koostööd, mis-ma arvan- oligi kogu kriisi mõte- panna inimesed mõtlema.See on vist nagu öine uni, kus hommikul on paljud mõtted selgemad kui eelneval õhtul.Ja uni on ometi vajalik...
Ühesõnaga, Rousseaul on kogu aeg õigus olnud!

Värve, värve, värve!

2009-05-01T15:58:00.008Z

Hoolimata külmast ilmast pidasime meie eile selle kevade kõige esimest piknikku ja veendusime umbes sajandat korda , et ükskõik, kui palju Ilmataat ka vaeva ei näeks, leidub alati neid, kellele ta üldsegi mitte korda ei läe- ja meil oli- nagu alati-suurepäraselt tore koosviibimine!
Eile saabusid Piia ja Miia ja tegid suurt kunsti!

20 kraadi celsius

2009-04-28T16:59:00.003Z

Lösutasime Stina ja Evaga 3 tundi Harjumäel muru pääl, kuulasime mahedat muusikat ja filosofeerisime eestlaste, brittide ja jaapanlaste mõnusalt melanhoolse olemise üle.

Murulõhnaline linn

2009-04-27T14:43:00.003Z

Kõik on nii ilus ja soe. Õue, lapsed, õue!
Jée!

Jäljed jääl, kuskil sääl...

2009-04-26T08:15:00.005Z

Nädal tagasi oli Schnelli tiik veel poolenisti jääs, vaid väikesed ojad olid uuristanud oma tee läbi jää, et pardid saaksid nautida oma elu parimat osa ja solberdada kevadpäikselise jää vahelises vees. Kuigi tänasel kaunil päeval ma julgen jää eksistentsis sügavalt kahelda, on neil kahtlemata veelgi toredam seal olla kui kunagi varem.
Laupäev oli tegus päev. Lavastust "Oskar ja roosa daam" oli Nukuteatri ettekandel päris tore näha ja vaadata, kui palju nukukunst kaheksa aastaga arenenud on, hämmastav. Kuigi pean ütlema, et Rakvere teatri versioon meeldis mulle jällegi tunduvalt rohkem, sest nukud jäävad siiski vaid nukkudeks, vähemalt esialgu...ja inimesed inimesteks. Ja enne muutuvad inimesed nukkudeks kui vastupidi. Siiski soovitan kõikidel, kel vähegi võimalik on, see lavastus oma silmaga ära kaeda, ükskõik siis kelle esitusel, sest lugu ise on lihtsalt suurepäraselt kirjutatud ja kannab endas väga palju olulisi mõtteid.
Õhtu oli ka suurepärane:palju hääd muusikat, toredaid inimesi, vanu mänguasju, torti ja õhupalle. Ja järjekordselt sai rõõmustada selle üle, et see, mis on kadunud, polegi kadunud: tuleb vaid veidi vaeva näha ja otsida. Ja kõige parem osa ongi otsimine.

T.L.V.H.K.L.R. ja elekter

2009-04-11T22:23:00.009Z

Lihtsalt suurepärane päev!

Täna, eile, üleeile, üleüleeile, üleüleüleüleeile jne. Tähtede Laul on kätte jõudnud ja olen end ribadeks rabelenud tänase päevaga. Aga end ribadeks rabeleda end sellel alal, mis sulle huvi pakub, on lihtsalt puhas rõõm!Virge sünnipäev, Kaisa sünnipäev, Karolini sünnipäev on kõik olnud lihtsalt võrratud päevad. Hõissa, kevad, hõissa!

Tänane päev tõestast veelkord seda, et minu füüsikalised teadmised elektri kohta on jõudnud maksimumini: kohta, millest edasist ma enam teadma ei peakski.
Ehk siis minu isiklik füüsikaseadus nr 1: Ärge toppige oma sõrmi pistikupessa!
Ma ise arvan, et mida vähem inimesed sellest teavad, seda parem, sest mida rohkem inimene ükskõik millisest maailma asjast teab, seda enam ta end viimasega siduda oskab ja seda enam on võimalus, et vahel kujunevad füüsikalised teadmised või nende omamine päris ohtlikuks. Mina aga ei oska ja ei tea-seega ei pressi end purki, kuhu ma ei mahu. Säästan tervist, säästan raha, säästan loodust ning elu!
-jutu mõte on selles, et viimasel ajal inimesed kiruvad iseendid, sest tunnevad, et ei saa mingil alal hakkama. See ei ole ju üldse negatiivne, mõelge, mõelge, mõelge, mõelge, mõelge natukenegi, palun.

Pikem jutt

2009-04-10T13:12:00.012Z

Eile polnud minu päev. Eile polnud kohe üldse minu päev. Alustades sellega, et ma ei saanud koolis millegagi hakkama ja lõpetades asjaoluga, et jõidsin akadeemia poest ostetud kahe pintsli asemel vaid ühega koju. Ma arvan, et ma hoidsin pakendit valetpidi käes, seega loodan, et viimane vähemalt headesse kätesse sattus:)
Osaliselt on päris koomiline vaadata, kuidas väga paljud inimesed minust viimasel ajal eriti aru ei saa, kuid samaaegselt, nähes inimesi, kes seda siiski teevad, tekib küsimus, et kas nii palju ongi siis neid, kes üldse millegi üle tõsiselt mõelda viitsivad. Ja siin ongi nüüd koht, kus tahaksin pikalt-pikalt tsiteerida Saint-Exupery`t, aga ma arvan, et pole vajalik, sest need, kes seda mõistaksid, oskaksid neid ridu/lehekülgi/jne. juba niikuinii peast ette lugeda.
Mainiksin veel seda, et kuigi 1. aprillist on suhteliselt palju möödas, oli see ikka üks pagana tore kolmapäev ja kolmas aprill veelgi parem reede!
"Kiletron" lõpetas just on tänase 4. ringi jooksmise, kusjuures veelgi paremaks teeb asja see, et aiast kostub läbi lahtise ukse siuts-siuts-siuts, ja loen, kuidas alkeemikud üritasid keskajal meeleheitlikult läbi erinevate pettuste tõttu mitte häbisse jääda.
Siiski, kui alguses mainisin, et minust ei saada aru, ütlen ka vastukaaluks ühe asja, millest mina aru ei suuda saada. Kellele on vaja järjekordset hunnikut hallitanud šokolaadijäneseid, kui keegi neid niikuinii(ja praegu veel enam) ei osta?
Ühesõnaga, ma vaatan, kas mul leidub ikka piisavalt sibulaid ja mune. Mulle meeldivad üllatused!:)

Incommodiousness

2009-03-19T21:25:00.010Z

Mul ei ole enam

Õrna aimugi, miks

Blogger ei jäta enam suurendatud piltidele
enam-vähem talutavat kvaliteeti?
Täna tegin sellised.

Kas...

2009-03-18T19:26:00.010Z

...sõna "inimlik" omadussõnana ikka on kompliment?
Kaldun iga päevaga üha enam sinna suunda, kus see mitte nii ei ole. Võib-olla sellepärast, et valdav enamus inimestest on juba masinlik. Ehk siis masinlik= inimlik.
Kõik teevad pidevalt midagi. Kuid pidevalt ei tea nad, miks nad teevad parasjagu seda, mida nad teevad. Mulle tundub, et paljusid enam ei huvitagi see. Neid ei huvita isegi see?!

Tehtud!

2009-03-16T18:12:00.003Z

Täna on 16. märts. Kell on 20.12. Mis see tähendab? Et kõik on läbi(ma ei tea veel, mis kontekstis). Tehtud. Pea valutab. See valutas kahjuks ka prantsuse keele testi ajal. Ma oskan seda tavaliselt. Täna mitte. Pagan küll! 6 testi korraga on liiga palju. 7 tundi söömata-joomata on ka liiga palju. Olen ma inimene või lihtmehhanism?!Aga vähemalt on see tehtud ja see on praegu kõige olulisem. Jääb vaid kaks nädalat teadmatust...
Miks ühiskond piinab lapsi?

Paralleele vol 2

2009-02-28T22:15:00.005Z

Tere. Kell on veerad üks. Sain eile vihmapilli ja näitasime eksinud turistile teed Draamateatri juurde. Reisil käisin ka: 20 aastat ajas tagasi.
"Supesymmetry" jookseb oma tänast kolmandat ringi ja mina naudin. Täna sain kinkekaardi vastu kaks kaua igatsetud raamatut: Nick Hornby " 31 songs" ja prantsusekeelse "Le Petit Prince". Kinkisime Evaga ühe Baikali klaaspudeli kodutule, kes oli seepeale maailma kõige õnnelikum inimene. Ja siinkohal ma tahaksingi öelda, et ausalt öeldes olen ma nüüd küll väsinud igal hommikul ja õhtul kuulmast samateemalisi majanduslikke arutelusid ja inimeste üldist vingumist. Inimene vajab ju eluks tegelikult väga vähe. Umbes sama palju kui hunt, rebane või jänes. Süüa, magada, rõõmu ja mõningaid asju veel. Vahe ongi selles, et mõned inimesed tunnevad rõõmu klaaspudelist ja sellest, kui keegi ütleb neile "Head õhtut" ja teised sellest, kui saavad viimaste rahadega ostetud purgi igaõhtust kalamarja ja seejärel terve järgneva nädala haliseda, et raha pole. Esimesed on kindlasti õnnelikumad, sest klaaspudeleid leidub alati. Seega olen ma endiselt arvamusel, et majanduslangus mõjub tegelikult kõikidele hästi ja paigutab väärtushinnangud tagasi sinna, kus nad kunagi olid.

2x=32

2009-02-22T19:48:00.002Z

x = 32:2
x = 16

Jah, ma võin nüüdsest jälle(potentsiaalselt) lotot mängida. Hõissa!
Eile oli väga hurmav päev! Aitäh, Sõbrad!

30 sekundit

2009-01-21T19:19:00.006Z

Tänase päeva absoluutne kõrghetk oli see, kui kõndisin Tõnismäel rahvusraamatukogust mööda. Hakkas pimedaks minema ja taevas oli lillakassinine, lumi(nii palju, kui seda just oli) oli maas, Kaarli kirku esised puud olid ikka veel tuledes ja levis kodune hakkliha praadimise lõhn. See oli nii ebareaalne, aga nõnda ilus, et ma ei tundnud isegi külma.

Vahetunnid on tõesti huvitavad asjad. Mulle meeldivad. "Self-Debating"

And now something completely different: Flashmob- The opera

2008-12-25T21:51:00.005Z

...Ehk jälle üks tore asi, millega britid (tegelikult juba vaata, et 5 aastat tagasi) hakkama said ja millest mina kuni tänase päevani teadlik ei olnud ja nüüd tänu ETV-le olen- ja mul on hea meel, et olen.

Ühesõnaga, tegu on ooperiga, mis tuli ettekandmisele ühes suurimas Londoni metroojaamas Paddingtonis (alustades rongidest, lõpetades sealsete baaridega) , kuhu olid laiali paigutatud koorid, orkester, kaamerad, osatäitjad jpt. muidugi ka pealtvaatajad, kes olid seal juhuslikult, kes mobiilsõnumitega kohale kutsutud, kes muul moel- info ju teadupärast levib kiiresti. Paljud neist juhuslikest ei saanud algul päris hästi võib-olla aru, mis toimub ja juba ainuüksi nende reaktsioone oli päris huvitav tagaplaanil jälgida.

Sisust niipalju, et aluseks oli Orpheuse ja Eurydike tänapäevastatud "lugu", mis oli vaatajani toodud läbi erinevatest kuulsatest ooperitest pärit aariate(mille tekst on ka iseenesestmõistetavalt tänapäevastatud). Sisu lühidalt selline, et elavad naine ja mees: viimane on paadunud Arsenali fänn ja naine saab nö jalgpalli peale armukadedaks ja lahkub kodunt, et minna ema juurde. Rongijaamas võrgutab naise ära üks mustanahaline ning kui jalgpallifännist mees pärast naise poolt jäetud kirja lugemist metroojaama tormab, leiab see lisaks parastavate Manchesteri fännidele eest oma naise koos võõra mehega. Edasi võib igaüks ise ette kujutada, kuidas süžee jätkub. Kirss tordil on tuntud jalbpalikommentaator Barry Davies, kes lisab vaatuste vahele humoorikaid kommentaare, omast vaatevinklist muidugi.
Kuigi, pean ausalt ütlema, et ei ole just kõige suurem ooperifanaatik(sõltuvalt väga palju ooperist endast, muidugi) oli täna vaadatu küll vägev- ja mis seal salata, oli selle taga ka ju tohutu töö. Igatahes, kes seekord ei näinud ja tunneb, et tahaks asjast lähemalt teada, võib vajutada siia. Niisiis on tore, et teater on jälle liikumas rahvale lähemale ehk siis oma tavapärasest kontekstist-saalist-välja, sest see oli ju vist esimene taoline üritus, nii et mõelda vaid, mis tegelikult juba viie aasta jooksul selles vallas toimunud on.

Minevikujõulud

2008-12-23T20:56:00.008Z

Täna trollis linnast tagasi koju sõites hakkasin ma mõtlema, et kui aastas oleks vabal valikul 1 päev, kus kõik saaksid ajas tagasi minna, siis sellel aastal oleks selleks jõululaupäev. Miks? Sest see on esimene aasta, kus mul ei ole jõulutunnet, kohe üldse mitte. Möödunud nädalal tekkis see vaid korraks, kui Annelyga piparkooke küpsetasime ja väljas sadas lund või midagi väga lumetaolist. See oli ilus. Kahjuks kadus see sama kiirelt, kui tulnud oli. Nii lumi kui jõulutunne. Midagi on valesti: jõulud ei peaks olema aeg, kus kõik üksteise peale karjuvad ja närviliselt kella vaatavad ja kes mõttes, kes valjult sõnuvad oma elu kõige hullemaid sõimusõnu erinevate nähtuste kohta. Samuti ei peaks see olema aeg, kus Rahva Raamatus ja muidugi ka igal pool mujal tormab konkreetselt ringi umbes miljon inimest. Ühesõnaga, tulles tagasi selle juurde, et kui mul oleks see võimalus, minna ajas tagasi jõuludesse aastasse....kaua aega tagasi....
"Ärkaksin homikul üles köögist tuleva piparkoogilõhna peale, mis on natuke kõrbema läinud piparkookode lõhnaga ja pakuksin end appi, kuid mulle öeldakse, et pean aitama kuuske valida. Paneksin soojalt riidesse, püüaksin kõigest jõust avada ust, kuid ka kõige parema tahtmise juures see ei avaneks, sest meetripaksune lumi on takistuseks ees. Võtaksin labida ja kühveldaksin kitsa raja tallini, kus oleks kaks hobust ja saan ning isa ja vend juba istuksid selles ja hüüaksid mulle: "Hüppa peale!" Hakkaksime liikuma läbi paksu metsa kuni lagendikuni, kus kasvab märkimisväärne arv väikeseid kuuskesid, kuid kuna kõik on nõnda pisikesed ja armsad, ei raatsi me ühtegi neist raiuda ja koju viia. Sõidame tagasi. Väljas on hämaraks läinud. Varsti jõuaksime koju, kus soe tee on juba tassidesse valatud ja kootud villased sokid valmis pandud. Ema küsib kuuske näha, kuid meie vastame, et ei toonudki. Kõik kehitavad õlgu, kuid siis otsustame, et polegi vaja kuuske tuppa tuua. Ehiksime aias ära kõige väikesema kuuse, mis seisab akna lähedal, nii et see tuppa näha on. Läheme kööki ning tagasi tulnud, näeme, et nurgas seisab suur kott. Jagame kingitusi. Mina sain soojad kootud käpikud ja pruuni piparkoogi. Vend sai sokid, ema salli ja isa mütsi. Nurru sai kala, ronis mulle sülle ja heitis magama, aga ei jäänud, ta nurrus, nagu alati, ja mul hakkas kõdi...."
Kunagi oli nii. Nüüd on naa. Nüüd on inimestel kiire. Mõnedel koguni nii kiire, et pole isegi aega "tere" ega " nägemist" öelda. Ühesõnaga, kui see ongi jõulude eesmärk, siis olen selles sõnas pettunud, kuid tean, et see ei ole jõulude eesmärk ja seepärast ei ole ma ka jõuludes pettunud, isegi inimestes mitte, sest veelgi vähem on jõulude eesmärk panna inimesi tundma pettunult. See oli segane lause, kuid lõppude lõpuks olengi ma segaduses , et mis üldse on jõulud aastal 2008....2009....2220....
Olgu, mis nad on, aga olgu nad teil kaunid, meeldejäävad ja head!

EMHJUMGW

Ikka on ilus

2008-12-11T16:22:00.009Z

Üleeile oli ilus. Oli ilus pool tundi varem ärgata ja näha, et küünaldega jõuluvidin aknal, mis peaks kujutama lumememme, inglit, jõuluvana või kuuske, igatahes ühte neist(ma pole asja olemuses veel selgusele jõudnud), põles kardina taga nii, et tuppa jõudev valgus oli lihtsalt pööraselt lummav. Lisaks sellele veel see kondenseerunud külma vee lõhn, mis pakase tõttu kõikidele raamatutele aknalaual, mis hetkel meenutab küll rohkem raamaturiiulit kui aknalauda, õrna veekihi peale tekitas.
Tegelikult on selle aja jooksul, mil ma midagi kirjutanud pole, nii palju juhtunud, sest on kiire ja ma jälle unustan ennast kuhugi tulevikku...ei peaks. Alles siis, kui Stina, Lilithi ja Evaga laupäeva öösel kell 3 "Black Books`i" vaatasime, jõudis mulle pärale, et mida paganat ma oma mõtetega tulevikus teen, olevik on ju nii pagana hea! Kuigi tänapäeval leitakse vist, et kui inimene nõnda tunneb, on temaga midagi justkui valesti ja tehakse kõik, et inimeselt head tuju ära võtta. Ma langesin ka selle ohvriks eelmisel nädalal.
a)Viisin aja kokkuhoidmiseks sööklas ära ka sõbranna kandiku, kes oli natukene riisi järgi jätnud. Selle eest sõimas mind üks tore inimene läbi: "Mida sa mõtled endast, et toidu järele jätad, toitu ei rüvetata, see on täiesti lubamatu!" Mu püüdlused selgitada, et tegemist ei ole minu kandikuga, ei kandnud vilja. Sõimati teist korda veel.
b)Sain sõimata selle eest, et mu krae oli natukene koledasti kotirihma poolt alla vajutatud.
c)....Ja selle eest, et toetusin vastu aknalauda
d)Reedel virutas keegi uksega mu kandiku puruks. Söögiks oli peedisupp, mis moodustas sööklasse väikese peediveekogu. Mu püüdlused seletada koristajale, et likvideerin ise mopiga põhjustatud kaose, kandsid vaid poolikult vilja, sest koristaja oli grusiin. Õnneks selle eest ma sõimata ei saanud, teistel hakkas minust vist lihtsalt hale.
Iga kord mõtlen ma, kui tühised need asjad tegelikult on, kuigi paratamatult võtab see ära igasuguse inimesena eksisteerimise tunde, kuigi see kestab vaid 2 minutit, on see üks jälgimaid tundeid, mis üldse olemas on.
...iga päevaga näen üha enam seda, et helsinine unistus sellest, kuidas istun koridoris suure ilusa kuuse kõrval ja söön koos sõpradega mandariini, sealjuures kartmata, et keegi tuleb ja palub mul seletuskirja kirjutada, liigub suure kiirusega kaugusesse...
Kuid siiski on mu ümber nii palju toredaid inimesi, igaüks omade armsate veidrustega. Ja see on nii ilus.

Paralleele

2008-11-03T21:05:00.008Z

Nädalane koolivaheaeg(?) on kui lapselt kommi äravõtmine.Või unenägu, milles hääl telefonis teatab, et oled võitnud endale ilusa punase jalgratta, kuid mõne hetke pärast ärgates pole enam märkigi mingisugusest telefonikõnest, veel vähem jalgrattast. Või kui viimasel ajal harvaesinev "tõeliselt hea uudis" lehes...noh, muidugi enne, kui avastad, et on 1. aprill. Ühesõnaga, neid võrdlusi võiks siia tooma jäädagi. Ma ei tea, kas olen ainuke, kes niiviisi tunneb, võimalik seegi, kuid hoolimata puhkamisest, mille suurima entusiasmiga koheselt käsile võtsin, ei ole viimasest märkigi: hoopis haigeks suutsin jääda. Viimasel päeval.
*Tegelikult tahtsin öelda hoopis seda, et täna uksest välja astudes avanes niivõrd ilus vaatepilt: taevas oli tõeline värvidepillerkaar!

Üks vana pilt kah, üle pika-pika aja.

Mul on tunne, et...

2008-09-23T17:10:00.004Z

...homme purgist moosi asemel

leian hoopis külmunud kirsse...
Oh, palun, lülitage juba ometi see küte sisse!

8 päeva veel, siis saab see ka loodetavasti teoks.
Aga ma ei virise, see on tühi asi. Täna on juba küllalt palju jubedusi sündinud, mis küll kauged, kuid kas ikka on? Lihtsalt hämmastav, kuidas inimesed ei suuda millestki õppida, ka kõige hullemast- nüüd oleks tõepoolest viimane aeg teha midagi rohkemat, kui ohhetada iga uudisteuuenduse peale, milles üks number pidevalt kasvab. Mis vahet sellel on? Räägin küll vaid iseenda eest, kuid ootaksin palju parema meelega erinevaid arvamusi ja lahendusi, mis aitaksid järgmiseid võimalikke juhtumeid ennetada, mitte infoaportaalide külastatavust tõsta ja lugeda komentaare, mis enamjaolt koosnevad paarist rohkem või vähem ropust sõnast.
Tuttav juhtus mulle just hiljuti rääkima kunagi vaatatud etenduse "Popcorn" lõpustseenist. Nüüd ma mõtlengi, et tänane on järjekordne näide sellest kõigest.
....Ja üks laupäevapärastlõunane katsetus kah, kui juba postitamiseks käks.

See ongi muusika elav kehastus, jah, Sigur Rós!

2008-08-23T20:47:00.006Z

Kas usud imedesse?Või vähemalt ühte neist? Mina usun. Uskusin varem ka, aga nüüd olen selles täiesti tingimusteta kindel nagu vankumatu tinasõdur. Sest olen vähemalt ühte oma silmaga näinud, kõrvaga kuulnud ja ülejäänud osaga minust läbinisti selle sees olnud. Jah, see ime sai täna teoks Rock Cafe-s.

Pidada kõrget nooti umbes 5 (mitte vast nii palju, aga tol hetkel tundus see veelgi pikema ajana)minutit hingamata kinni, puhtalt...

Mängida poognaga elektrikitarri....

Panna publik laulma, tantsima, plaksutama, värisema....

...on vaid tillukene osa sellest, mis mind isiklikult sõnatuks võttis.

Mõtlesin, et kirjutan rohkem, aga ei oska enam sõnakestki rohkem midagi seesugust lausuda, mis veel ütlemata ning ega ka midagi sellist, mis ei paneks pähe mõtet: "...nüüd ta on omadega vist küll puhta segi läinud...". -Niisiis ei ütle ma midagi. Aga imed ei olegi vist mõeldud kirjeldamiseks. Kui nüüd öelda, et neid peab omal nahal tundma, ei oleks ma ka vist täiel määral endaga nõus. Arvan, et neil peab laskma end sisemiselt ja välimiselt läbi ja lõhki kaasa haarata ja täielikult nende sisse minema, et nad saaksid endast ühe sügava jälje maha jätta. See kontsert oligi nagu uni, lühike kui hetk, aga nii pagana kaunis. Aga samas sellest ärgata on teistsugune tunne, palju parem, ma kordan, palju parem.

Märkamisaeg kui kuldne kogemus

2008-08-20T11:39:00.004Z

Eilse võin mina küll enda seisukohalt riputada selle suve, kui mitte selle aasta ühe huvitavama ja elemusterikkaima ööpäeva kohale. Minu elu esimene öölaulupidu ja üldse esimene laulupidu, kus sai midagi enamat tehtud, kui ainult lauldud. Seda viimast sai otseloomulikult ka seekord kaare all tehtud. Ohtrasti.

Aga näha, mis kõik selles kaares tegelikult toimub ja kui palju tööd, vaeva ja sebimist selle taga tegelikult on, et kogu üritus õnnestuks ja olla ka ise üks tibatillukene kild sellest, oli üks kuldaväärt kogemus. Vaadata, koos tuhandete inimestega, kuidas Kanter heitis oma võiduketta, laulda koos pea 100 000 inimesega "Eestlane olen ja eestlaseks jään" acapellas, paisutas selle pisara, mis kogu peo jooksul vaikselt silmanurgas oli, eriti suureks. See ongi võimsus. Igal laulupeol on see olemas, aga eile oli see midagi täiesti teisedimensioonilist minu jaoks. Ei ole ju varem olnud nii, et 5 minutit enne selgub, et laulame koos Kaisa, Luisa, Inksi, Susanna ja veel kahe inimesega laulupeo lõpulugu laval koos Koiksoniga. See oli tore üllatus ja päevale ilus punkt. Ja tahaks öelda veel suur aitäh neile kolmele või kahele inimesele, kes kell pool neli öösel (või oleks hommikul vist õigem öelda)meile kenasti tasuta hääd morssi ja sibulasuppi pakkusid. See viimane viis tõesti keele alla. Oli üks tore ja võimas laulupidu, kus sai märgata, et kõik me oleme hinges endiselt üks, missest, et igapäev seda eriti välja näidata ei taha. Oleks mul võimalus ajas rännata, tahaksin hirmsasti näha, kuidas kõik veel 20 aastat tagasi oli, kõik ütlevad, et palju ehtsam. Muidugi. Aga alati kipub ju olema nii, et asjad headusest hakatakse aru saama alles siis, kui ollakse kaotanud , kaotamise äärel või just sellest võitjana välja tuldud. Aitäh veelkord kõikidele!

Vanad kahesed ehk juhtumus Prismas

2008-08-06T15:26:00.005Z

Seekordse postituse tahaksin pühendada inimestele, kes on õnnetud. Inimestele, kes on õnnetud, sest paduvihma poolt tekitatud lombist teeääres sõitis läbi trollibuss ja nad märjaks pritsis. Inimestele, kes on õnnetud, kui keegi nende silme all viimase koogitüki letilt ära napsab. See on siin esimene kord üldse, kui ma kellelegi midagi pühendan.
Ennem ütlen veel, et pole just palju inimesi siinmail, kes poleks poes käies kokku puutunud pahas tujus müüjatega. Mitte ainult poes. Ja mitte ainult müüjatega.
Läksin järjekordselt poodi, et endale üks jäätis osta. See on justkui väike rituaaliks kujunenud suvine tegevus, milleta on möödunud vaid üksikud päevad. Võtsin kassajärjekorras seistes välja rahakoti, kus sees olid mu viimased viis kahekroonist, mis, võiks öelda, olid üsnagi päevinäinud kahekroonised ning ühel neist oli volditud nurgas tilluke pragu. Ulatasin nad müüjale, kelleks oli umbes 50-aastane proua. Ehk natukene vanemgi.Igatahes, proua selle kõige lihtsamas tähenduses. Ja sellele liigutusele järgnes dialoog:

Müüja tülgastaval toonil:"Issand, kui koledad kahekroonised!Vaata, nüüd pean mina sinu pärast neid sirgeks siluma hakkama ja ma raiskan oma aega."
Ma ei öelnud midagi. Mõnikord on targem vaikida. Tõtt-öelda, mõnikord ei oskagi kohe midagi kosta.
Müüja: "Issand, kas teie siis ei olegi endale pangakaarti teinud. Tehke kohe endale pangakaart!"
Mina:"Mul on küll...pangakaart..."
Müüja(veel põlglikumalt) : No miks te peate seda raha siis üldse sealt välja võtma, kui teil pangakaart on. Ärge enam kunagi võtke raha pangaautomaadist välja!" Seejärel viskusid alusele kolmkümmend tagasi antud senti koos ostutšekiga.
Ka seekord ei osanud ma minagi öelda peale üsna ilmetu "Tänan"i, võtsin oma jäätise ja lahkusin.
Olles just üleeile veelkord lugenud "Väikest Printsi", mis on vaieldamatult üks siiramaid, vahetumaid ja paremaid teoseid üldse, pani juhtunu mind veelkord täpselt samade asjade üle mõtisklema. Kui inimene juba pelgalt veidikene kulunud kahekroonise pärast ärritus, siis mõelda vaid, kui õnnetu ta elu üldse olla võib, kui isegi selles halba näeb. Ja temasuguseid on palju: neid, kes pole õnnetu saatusega , kuid näib, nagu teeks kõik, et õnnetud olla.
Kas polegi siis tavalisel vihmasel päeval astuda uksest sisse ja mõelda:"Oi, kui tore, et täna mind ükski auto märjaks ei pritsinud...või kui ka pritsis, siis:"Oi, kui tore, et mul on uks, kust sisse astuda!"Üks talvel tehtud vihmane pildike.
rRoYjvyGWl

Eilse päeva melu ja elu

2008-07-27T20:51:00.013Z

Suvi oli juba juunist saati uksele koputanud, edutult. Nüüd aga lasti ta sisse. Kellele rõõmuks, kellele kurvastuseks "just nüüd", aga mul on õnn end nende esimeste hulka paigutada.Eile käisime suguvõsakokkutulekul. Palju nägusid, tuttavaid ja kontvõõraid. Ja valdava enamuse ehk 99% moodustasid need viimased. Palju nimesid, mis meelde ei jäänud. Palju toitu. Palju mesilasi, kellest ühe mälestus on end jäädvustanud ka venna käsivarrele. Ja tegevust oli küllaga, pidades silmas parmude eemale peletamist. Ühesõnaga, oli üks päikesepaisteline ning positiivselt meelde jääv päev. Üle pika aja nägin Liisi ja Meelist, selle üle on kõige rõõmsam meel.Ja ka seebikarp täitis järjekordselt kiusatust väikeste ilusate asjade ja huvitavate ja inimeste ajendil.

Viimasel ajal...

2008-07-21T10:23:00.009Z

Viimasel ajal ei ole eriti midagi juhtunud: magasin maha "Väljamõeldud lood" ja ei saanud minna Plink- Plongilegi, pagan.Viimasel ajal on mõndagi juhtunud.-Leidsime aiast suure valge kajaka(pildil), tiib puru. Mõtlesime, mis teha: suurt lindu naljalt kinni ei püüa ja lahast ise omal käel ei valmista... . Meie antud räimed sõi õnneks ära. Praegu on ta loomaaias ja loodetavasti paraneb jõudsalt.-Stromkale on rajatud mänguväljak -alla 18 keelatud. mis kujutab endast küllaltki omanäolist jõusaali mändide all. Päris huvitav idee. Ja kaks seebikarbikajastust.

00:00

2008-07-14T21:01:00.008Z

Naljakas: vaatasin nõutult pealkirja tühja kasti, märkasin kella-see viimane kajastubki pealkirjas. Mäletan seda kevadist päeva, mil tulin koolist ja rõõmustasin hetkeks, sest R-Kioski küljes rippuva Sl Õhtulehe kõige kollasemal lehel ilutsev pealkiri andis lootust soojaks suveks. Vot sulle. Isegi minu minimaalse arenguga statistikameel oskab vahet teha, et umbes 70% suvest ei saa läbi pehme kampsuni ja vihmavarjuta. Käisin eile 3. korda sel suvel ujumas. Üks null juurde ja tuleks senine kehvem aasta(ujumis)käik. Armastan vihma, aga ilmataat võiks kasvõi vahelduseks midagi originaalsemat välja mõelda. Mida siis teha neil päevadel, mil peenra kastmiseks otsest vajadust pole? - Tühjendada laadapäevadega kogunenud miniatuurset 7jäätiselist mäge, mis terve sügavkülmiku ühe riiuli ära hõlmab, võttes sealt jäätise ja asetades selle taldrikul mikrolaineahju sulatusreziimile ja võtta sama kiiresti välja, et jäätisest jääks alles külm kreem ja maitseb hää! -Tühjendada oma kangavarusid ja õmmelda endale midagi toredat kuni masin üles ütleb ja siis pärast pikka remontimistööd alustatut jätkata. -Tühjenda ajutiselt raamaturiiulit või raamatukogu ja lugeda häid kirjutisi. -Õppida itaalia keelt. Nimelt mõtlesin, et oleks tore, kui Itaalias olles kasvõi midagi öelda oskaks või aru saaks, või kasvõi Pisal ja pitsal vahet teha. Kogu see õppimine näeb hetkel välja nii, et oman raamatut, mis seda võimaldab, võtan ta magama minnes ette ja siis vajub silm kinni. -Süüa pelmeene( Rakvere? pelmeenid juustuga("tervelt" 20%) on tänane maitselamus. Päris head, küll aga natuke kallid teised.) -vaadata häid filme - Tegeleda ekstreemfotograafiaga: teatavasti ei ole vihm ja kaamera just parimad semud, aga pildid on väärt riskimist ja akude laadimist-see viimane valmistab mulle raskekujulisi häireid meelespidamisega.Lõpuks sain oma kadunud nõukaaegse aparaadi keldrist ja kavatsen sellega lähemat tutvust teha. - Ja muidugi kuulata head muusikat, kirjutada, joonistada, magada....ja linnas ringi jalutada. Juba Kumu ÖÖ`st saati on mul kindel kavatsus soetada kummikuid. Kuskil pole, ja kui on, siis ilma luukeredeta igaljuhul mitte. Igatahes, kui keegi oskaks soovitada head kummiku poodi, siis andke tuld kommentaaridesse!

Unenägu vol... ei tea

2008-06-30T10:04:00.005Z

Nägin järjekordselt ühte väga kentsakat omataolist.
Sõitsin kellegagi Balti Jaamas öösel ning see keegi rääkis, et teab ühte uut omapärast restorani, mille omanikuks oelvat ta tuttav. Sõitsime. See asus kuskil Kalamaja ja Pelgulinna piirimail, vana maja. Läksime sisse. Vana maja peitis endast tõeliselt modernset ehitist, mis meenutas stiililt KuMu. Nägin kahte tuttavat, aga nad ei tahtnud minuga rääkida- niisiis istusin maha, aga kui see tegevus enam nii tore ei tundunud, läksin esimesele korrusele, kus peatas mind üks habemes mees ja ütles: "Ega sul kahte kopikat mulle anda pole?" Mina vastu, et ei ole, kuigi tegelikult mul oli küll, aga ei ole ju tarvis kohe oma rahakotti lagedale tuua, sest kunagi ei või teada, kellega tegu on. Minu eitava vastuse peale olid küsija taha rivistunud veel 3 temasarnast kurja(mit), kes vaatasid kõik mulle küsivate nägudega otsa ja siis ütlesid: "Olgu, aga et sa teaks, põrandaalused asjad nii küll ei käi..." Selle peale jooksin ma ruttu sinna, kust olin tulnud, ehk tagasi teisele korrusele. Poolel teel mõtlesin, et jah, parem annan neile selle, mis tahetud, sest mõte põrandaalustest tehingutest ei olnud just kõige meeldivam. Läksin tagasi ja andsin talle ühe kahekopikalise, mille peale ta küsis, et kas tõesti see on ehtne ja kas tõesti ma olen just Venemaal käinud ja sealt selle ikka toonud? Seekord sa ta väriseva häälega öeldud jaatava vastuse ning pakkusin talle suurest hirmust ka veel teist kahekopikalist. Mehed olid õnnepisarates. Ja ka mina olin õnnelik...imelik küll, et vaid ühe asja üle. Selle üle, et sain oma vene peenrahast lahti ega pidanud seda valuutapunkti vahetama minema.
-Vot sellist imelikku asja vaatasin täna öösel.
____________________________________
Päeva lugu: Vast-"Lost"

Hetkeemotsioonid

2008-06-27T19:29:00.006Z

Mind valdab hetkel:

A) Raskeloomuline Laiskus, sest ma ei viitsi/midagi teha juba pikemat aega.
B)Eufooria, sest liiguvad jutud, et Sigur Ros tuleb 23. augustil meie väiksele Eestimaile Rock Cafe-sse
C)Valu- Sest kukkusin võrkkiigelt Tõnise süül 18 korda alla.
D)Segadus, sest sattusin täna üle saja aasta üht horoskoopi, milles oli kirjas, et kompottide ja kurkide soolamine tuleb mul sel hooajal hästi välja, aga sääsetõrjevahendiga ärgu ma liialdagu, sest muidu tekivad hallutsinatsioonid. Kästakse meelde jätta siniste silmadega inimeste nimed ja autonumbrid. Ja planeetide seis soosib sahtlissekirjutamist. Hmm...?

Õnneks ei olnud ma ainuke. Kaksikud näiteks peaks metsas nähtud kummilohvi endale koju vedama, sest see aitab vaime eemale peletada. Veevalaja näeb aga oma armastatut siis, kui on pealast jalatallani märg.

Lisaks sellele nägin unenägu suurest karvasest ämblikust. Ja siis nägin teist unenägu suurest ja karvasest ämblikust, ainult, et see viimane ei olnud enam unenägu ja ronis mu seinal ning nüüd arvatavasti kellegi teise omal.

Eile üritasin teha sitast saia, ent välja kukkus nagu alati...asi. Asi on peaaegu nagu sai, ainult tähtede järjekord on teine. Ühesõnaga, ei tulnud sest teps mitte seda, mida olin vaimusilmas kujutanud. Ja karm eksperiment sai tõestatud, et ega sa 4 megasest digikaamerast peeglit ei tee. Isegi kõige suurema tahtmise juures mitte. Aga midagi neist siia mitte panna oleks minust väga ebakena. Nii et siin on mõned.

Natuke KUMUst, Jaanist ja tordist...

2008-06-24T13:33:00.008Z

Lõpuks ometi on puhkus käes: täitsa mõnus tunne teine. 20. käisime Kaisaga Kumu ÖÖ`l. Väga vahva oli. KÖÖK oli muidugi vaimustav ehk siis oivaline, nagu see sõna inimeste poolt ka lava ees kuuldavale lasti. Mugison kah mõnus ning avastasime midagi toredat veel, mille Kaisa pärast kindlaks tegi: They came from the stars I saw them. Ja loomulikult palju toredaid omapäraseid ja sõbralikke Isiksusi, just, mitte ükski muu sõna siinkohal ei passi. Mõnus!

Ah, neljapäeval tegi ema küpsisetorti.

Laupäev:Siis käisime Piia ja Miia sünnipäeval. Kokku on neil vanust nüüd neli. Jõime jälle palju limonaadi ja muuhulgas vaatasime ka Jalgpalli EM-i Venemaa vs. Holland. Sõime torti.

Pühapäev: Käisime Riina sünnipäeval. Sõime torti.

Esmaspäev: Jaanipäev.Vihmane. Istusime toas, süües šašlõkki, seeni ja....torti. Õhtul läks ilm ilusaks, jalutasime Stromkale, kust ma suhteliselt kiiresti tagasi pöördusin:halb muusika(loe: sült), palju purjus lapsi, veel rohkem purjus venelasi-ühesõnaga, mitte midagi meeldivat minu jaoks.

Ja No more TORTs!

Uus

2008-06-11T13:24:00.003Z

Äratuskell heliseb. 8. Ah, magan veel 15 minutit... Ärkan uuesti. 8.55. Kell on vale?Ei, paraku mitte. Pean viie minuti pärast ehk 9.00 juba tööl olema. Pagan!
Ma ei ole vist viimasel ajal end nii kiiresti liigutanud kui eile. Otse voodist tööle, aga ma jõudsin. 1-minutilise hilinemisega. Küll on hea, kui töökoht asub su elamisest teisel pool teed.
- see oli Massive Attacki järgne päev. Üritusest endast saab mingisuguse ülevaate siit. Jah, tegin endale teise blogi veel, muidu läheb see siin liiga kirjuks ära.

Suvi

2008-06-03T15:34:00.004Z

Iga lõpp on millegi algus- seega on kooli lõpp töö algus ja töö lõpp puhkuse algus. Elagem selles teises etapis kuni kahekümnendani. Teine päev tööl oli juba täitsa tore ja asjad pea-aegu käpas, kuigi enesekindlust oleks vaja, aga eks see tuleb kogemusega, loodetavasti.
Täna oli selle hooaja viimane Meero ja meid oli kohal 3. Sõime, rääkisime, laulsime, pärast läksime Kaisaga vanalinna jalutama ning otsustasime selleks tarbida mõõdukas koguses väikesi tänavaid. Ühe lõpus olime sunnitud pikemalt peatuma, sest proovikast tuli muusikat, ja veel pagana mõnusat muusikat, mis tõmbas ligi teisigi. Laskusime arutellu ühe inglise turistiga, et kes seal küll parasjagu mängida võiks. Lõpuks suutsime kuuldu põhjal tuvastada, et tegu oli Ansambliga. Siis avastasime, etMari, Lyn ja veel paar tuttavat nägu esinesid parasjagu vägevalt ja seejärel suundusime koos koju. Tegelikult mahub siia veel paras posu igasuguseid vahesündmusi, mis kõhu kõveraks kisuvad, aga ma hetkel ei viitsi neist pajatada...Aga oli mõnus vanalinnahõnguline õhtu. Selletaolist pole kaua olnud, suur suvi õnneks ees.

Bizarre

2008-05-25T15:06:00.005Z

Homme on see kõik põhimõtteliselt läbi ja järgmine esmaspäev on sellega tõeliselt kõik: kooliga.Selleks aastaks. Ja ausalt, ma ei taha matemaatikast enam rohkem midagi kuulda ega näha ega ka tarvitada mitte, kuigi seda peab tahes-tahtmata tarvitama, suureks kurvastuseks, isegi suvel. Homme on selles üleminekueksam(Suck the egg, ausõna). Terve nädalvahetus on käinud töötähe all. Täna hommikul ärkasin selle peale, et Niki laulis mu akna all"Äike, päike!", olgu, mitte küll päris akna all, küll aga Hipodroomil, mis tegelikult ikkagi on ju peaaegu akna all, kus toimus mingisuguse õhtujuhi kommentaaride põhjal, mis loomulikult ka meieni hästi kuuldusid, romuralli, aga võim oli nii hullusti põhja keeratud, et sellest ärataks ka suurima unekoti laupäevasel päeval. Mõtlesin, et millega ma selle küll ära olin teeninud. Suhteliselt õudne oli.

Eile oli üle mõningaste aastate jälle hea Eurovisioon(kuigi minujaoks olid vaid kolm laulu head: Prantsusmaa, mis oli Eurovisiooniks liiga hea lugu, Bosnia ja Hertsegovina, millel oli mõnus lõppuosa ning Soome, kellel oli suhteliselt hea lugu, aga mitte midagi erakorselt head, aga siiski naaber, et), aga seda sellepärast eelkõige, et keerasin paralleelselt telekaga käima R2 Juure ja Kivirähu kommentaarid, mis (nagu esimeses poolfinaalis) olid lihtsalt geniaalsed! Ülejäänu Eurovisioonist oli loomulikult jama, pidades silmas grillbroilereid(kelle kõrval kalkun mõjus isegi ilusana),lüürika(Statistikat tegema ei hakka, aga 80% olid küll sisuga:" sa sobid minule, nagu viinamarjad sobivad viinamarjaväätidesse, paneme pidu ja sa ei ole minu jaoks liiga ilus!", keegi eriti viisi ei pidanud, eriti veel esimeses voorus, eesotsas võitjaga.Igatahes saab nende kommentaare kuulata SIIT.

Nägin täna täielikult sürri, tegelikult siiski pigem reaalsusesse kalduvat unenägu, mille tegevus toimus homses. Eksam oli läbi, suhteliselt hästi läks, olime Keidyga viimased ja hakkasime koos koju minema, aga siis avastasime, et meil on kõhud jõle tühjad ning otsustasime selle vea parandada ja kuskile sööma minna. Läksime Hella Hundi juurde, aga see oli kinni ning seejärel kõndisime vanalinnaäärsesse puhvetisse, mis nägi välja nagu putka, aga nimi oli "Puhvet". Tühjadel klaaslettidel asetsesid kolm muffinit ja üks kõrbenud väljanägemisega kringel. Keidy tahtis aga osta jäätist ning noorelt, u 18aastaselt, müüjalt küsides sai ta vastuse, et meil ei ole. Keidy aga teadis, et neil on seda alati olnud ning selle peale vastas müüja, et ta unustas jäätisekarbi külmikusse panemata ning kõik on sulanud. Aga kuna Keidy tahtis niiväga jäätist, oli tal ükskõik, mis kujul see eksisteerib- niisiis ei jäänud teenindajal muud üle, kui väikese karbi, kus sees oli vedel karamellijäätisekissell, jõi sealt karbist pool ära ning ülejäänu valas topsikusse, mille seejärel Keidyle ulatas. Siis olid kõik õnnelikud. Rohkem ma ei mäleta.

11:11

2008-05-20T18:25:00.003Z

Kuna ma avastasin, et eelmine post oli järjenumbriga 111, siis oleks väga teemakohane ära märkida selline kena omapärane lugu, mmis mulle sellega seoses meelde tuli, nagu 3 pead"11:11" ja loomulikult see ilus "Taevaluugid", mis vihmase ilmaga, nagu seda oli pühapäev, ideaalse meeleolu lõi. Või üleüldse see kollektiiv väärib eraldi tähelepanu, sest plaadi jaoks mul hetkel raha ei ole. Eliit 3 peale läks kõik viimnegi ära. Täitsa võimatult hea asjaga on tegu. Parem kui eelmised ning iga lugu, ja seda täiesti eranditult, on parem kui väga hea. Võib-olla see ongi põhjuseks, miks mu lemmiklood vahetuvad pidevalt-see ongi ühe hea albumi tunnuseks. Arvan, et mu cd-mängija ütleb arvutil varsti üles.
Mulle ei meeldi, et meil on šveitsipäraste munade retsept prantsuse keeles pähe, sest esiteks:
a)ma olen väsinud esiteks sellepärast, et läksin eile hilja magama. b)Olen üleüldse väsinud juba mõnda aega üldiselt ja kerge pohhuiismitunne on võimust võtnud. Viimased pingutused küll ja olen seda ka teinud, pidades silmas pingutamist, aga tulemusetult: kõik läheb ikka sinna sooja kohta. Väsimus on vist selle taga ka.
Neljapäeval on nö. vene keele suur-suur-suur vastamine ja inka experimental töö, mille taolist mingisugusel väga algelisel moel sai katsetatud vist kuuendas, aga ilmselgelt tuleb selleks õppida, ja siis veel keemia laboratoorne töö- kõik see neljapäevaks. Kolmapäeval on aga Kalev/Cramo vs Tartu Rock, mida mitte vaatama minemine ei tule kõne allagi, õnneks on Meero esinemise tõttu varem ja ma jõuan.
Ühesõnaga ma ei tea, mis on selle posti mõte.

kümne aasta tagune kakaolõhnaline nostalgia

2008-05-12T20:13:00.002Z

Mäletan nii pagana hästi üht õhtut, mil ema küpsetas kooki ja suures potis kees kuum kakao, päris kakao, see õige, mida enam siinmail saadaval ei ole (Küll aga ostsin kaks pakki Venemaalt, kümme rubla tükk). Istusime kella üheksaks teleka ette. Algas "Viimne reliikvia". Vot see oli sündmus. Umbes nii oli igal korral, kui ETV seda taaskord näitas. Aasta oli siis kuskil 1997-8. Mõned armsad hetked süübivad jäädavald mällu. See oli mu esimene lemmikfilm, mida enesele täisti teadlikult tunnistasin, film, mille lihatükistseen ajendas mind viieaastasena kana teistmoodi sööma, nii nagu see paistsis ekraanilt. Muusika, mis mängis mind unelauluks tuttu. Praktilis-teoreetilised küsimused kirjatuvide ja hobuste kohta. Mäletan neid nii hästi.
Seda ma siiski ei osanud oodata, et " Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad "lugedes hakkavad repliikide hääled paralleelselt lausetega kõrvus kumisema. Kuigi eks nad päris erinevad ole, raamat ja film, aga ka see oli omaette ehmatavalt. . .olgu, eesti keeles ei ole seda sõna, seega las punktid täidavad oma üht külge oma mitmekülgsest otstarbest.

?

2008-05-10T22:53:00.003Z

On lihtsalt räigelt palju põhjuseid, miks just praegu ja kohe magama minna: kell on ju siiski kohe 02.00, aga miski sunnib mind siia kirjutama, sest pole seda, tunnistagem ausalt, viimasel ajal eriti tihti teinud. Olen väga hästi teadlik sellest, mis mind homme ees ootab: ärkan, avastan, et on emadepäev, sööme kooki ja siis tapan, et oih, meil hakkab pooleteise tunni pärast esinemine ja kiirustan minema.
Viimane nädal on olnud segane. Kolmapäev oli kõige tipp. Tulin koolist, läksin Meerosse, kell 9 koju jõudes tahtsin hakata keemia suureks tööks õppima, aga mida ei ole on vihik, mis oli jäänud Dorise kätte. Niisiis saigi ta umbes pool kümme toreda kõne, mille sisu oli umbes:"Tere Doris, ütle mulle palun, mida ma nüüd teen...".Kuidagimoodi sai Ta mulle lõpuks saata fotod mu osadest vihikulehtedest, mida tähtsaimaks pidasin. Tegelesin sellega kella poole kolmeni. Järgmine hommik oligi töö ja ma ei mäleta absoluutselt, mida seal tegin või pidin tegema- pole ka ime: olles just hiljuti(mitte päris hiljuti, aga...) lugenud artiklit selle kohta, mõtlesin, et tõsi ta on: täiesti tervistlaastav tegevus. Neljapäeva õhtul oli esinemine, ilm oli ilus ja Ehala "Tõeline jõud" jäi terveks päevaks kummitama. Üleüldse möödub iga sekund suvele mõeldes, eriti täna vanalinnas jalutades. Tegelikult mulle meeldib, kui see on rahulik: vähe inimesi tänavatel, igaühel eesmärk kuhugile jõuda, värvikas tänavapilt ja mõnus hõng. Täna nägi vanalinn välja nagu sipelgapesa või õigemini väga tavaline suvine sipelgapesa: soomlased ja inglased eraldatuna välikorvikutesse õlut rüüpamas, teised lahutamatud fotokaamerast( mis on iseenesest tore), aga mille ette oli võimatu mitte jääda(mitte enam nii tore).
Eile koolist koju tulles nägin midagi jäädvustusvärilist, aga ei omanud tol hetkel digikat, millest mul on kahju. Lille peatuses McDonalds`i aiatagune oli võililledest kollane, nende keskel tegi keegi mõnusat lõunauinakut. See hetk...oli ilus. Omamoodi. Natuke nukker.Võluv. - seda ma tahtsingi kirjutada. Läks teemast väga mööda seekord.

Ma naudin pilvepäikest

2008-05-04T07:09:00.004Z

Olen viimasel ajal kuidagi laisaks muutunud selle asja suhtes siin. Võib-olla sellepärast, et midagi eriti tähtsat ega huvitavat ei ole juhtunud või juhtub minuga ebaharilikkusi lihtsalt nii tihti, et nood päris tavalisteks muutunud. Ja sellepärast ka, et on kiire: homne paneb kena alguse hullumeelsele nädalale, millesse mahub vähe uneaega. Või siiski, sellele viimasele tahaks rohkem voli anda: võimalik kuidagi korraldada. Vähemalt on nädalavahetus ilus olnud. Eilse eesmärk oli Kaubamajast soetada Eliit 3, aga ma ei suutnud seda leida, aga see-eest läksin sinna hoopis läbi vanalinna ning ostsin Nunne poest vene rullijäätist, mis minu ootusi pettes ei olnud pooltki sama hea kui Venemaal. Vähemalt sai ilusa ilmaga üle pika aja rahulikult, kiirustamata jalutada. Kuigi oleks hea meelega metsa koristama läinud, aga maha magasin, nagu viimasel ajal enamus asjadega juhtub. Mis toimub?!
Täna tegime selle aasta esimese grilli ja tunnen, nagu oleksin põdra või kellegi seesuguse üksinda nahka pistnud. See ei ole eriti tore. Tegelikult tahaks hirmsal kombel kama, aga keefir on otsas ja kõht ei mahuta. Niisiis lisasin siia Viiburis meie poolt valmistatud kama pildi, enjoy!
"Chalice- Ilu päästab" on väga armas laul, mis vallutanud mu playlisti.

Linnulaat ja tuhnime mälestustes

2008-04-28T14:57:00.003Z

Üks mõnus nädalake on jälle möödas viimasest postitusest. Rohkemgi veel. Tõsti jube "originaalne" algus, see tüütab ennastki juba, aga mis seal ikka.
Täna pole Meerot: KÕIK on haiged...või vähemalt mingil määral, valus kurk on ikkagi ju märk sellest, et ei oleks pidanud end soojast kevadilmast eksitada lasta ja lühikeste varrukatega pluusiga praktiliselt terve laupäeva ringi laskma. Toimus nimelt Koigi "Laulukarusselli" eelvoor, kus käisin seekord žüriiliikmena. Õnneks ei osutunud otsustamine kuigi keeruliseks: kohad said need, kes viisi pidasid, ehk siis neljakümnest osalejast pidasid enamvähem viisi 10, rääkimata siis laulmisest mõnu tundmisest, aga võib-olla nad ei näidanud seda lihtsalt välja, kuid siiski olid ka üksikud 2-3, kes seda ka tegid. Oli teistmoodi kuulata neid: kohati kurb, kohati tekkis suur küsimärk silme ette, et millega need lauluõpetajad tegelevad, sest kuni 10aastaste laste puhul sõltub ju peaaegu kõik neist, muidugi, oleneb ka õpetatavast, aga siiski. Kõik lood(oli küll paar erandit) olid fonogrammidelt, aga oleks siis normaalsed fonogrammid olnud, aga need olid puhtad karaokefonogrammid: midagi polüfoonilise ja MID-i helina vahepealset. See oli kurb. Lauluvalik oli tingitud parasjagu leiduvatest fonodest ning sellest tingitult ka lastega absoluutselt mittearvestav: valed laulud, valed helistikud. Siiski, tekib küsimus, kas tõesti ei suuda üks lauluõpetaja isegi "Hiiretipsu" klaveril ära mängida. Siiski oli üks tore päev: pärast võistlust läksime süüa otsima, aga kuna "Musta täku tall" ja kõik teised olid kella viiest suletud, läksime hoopis Kirje ja Kertu vanaemale külla ja saime imehead sööki ja vahtramahla(!!!)
Tõnis tõi keldrist pealtnäha kõige tavalisema kilekoti, mis hiljem, kui mina, uudishimulik, nagu ma olen, vaatama läksin, mida see õige täpsemalt endast kujutab, vägagi eriliseks osutus, sest sisaldas igasuguseid erinevaid vihikuid ja töövihikuid umbes viie kuni kahe aasta tagusest ajast. Kopitanud inglise keele testidevihik ja prantsuse keele teise klassi kaustik pakkusid küll päris palju nalja.
Vaiko Eplik ja Eliit on, ma vaatan, jälle hakkama saanud lihtsalt hämmastava sünnitisega" Linnulaat". No täitsa lõpp, kui geniaalne lugu!

Reisipäevik "Kontsertreis Viiburisse"

2008-04-19T19:33:00.004Z

See on täiesti esimene kord, mil katsetan midagi seesugust- kirjutada reisiblogi.

Niisiis, saage osa ühest suurest kogemusest, proovilepanekust ja seiklusest Venemaa aladel.

15. aprillil alustasime reisi Viiburisse, eesmärgiga tutvustada Eestimaad ning eesti kultuuri, toitu ja muusikat sealsetele venelastele. Meero(Kaisa, Karolin, Virge, Kätlin, Kärt, Agnes, Luisa, Anu, Marie ja mina) ja Kuljus, kunstinäitus ja eesti toitude esindaja.

Viiburi reis osutus üheks omapärasemaks omataoliseks mu elus, sest see oli lihtsalt niivõrd erinev kõikidest teistest, mille eesmärgiks tuua välja kõikide riikide positiivsed küljed. Seekord nägime seda pahelist maailma, mis asub teisel pool Narva piiri, ilma roosade prillideta. Just sellisena, nagu elu tegelikult on.

Järgnev tekst sisaldab auklikke teid, hallitust täis "hotelli", täiskusetud voodilinu, kolme laipa, kaht bussiõnnetust, vene perverte, kilomeetrite viisi puulobudikke ja tulekahjusid, mis tingitud massilisest kulupõletamisest, prahti, haisu, hallitust, tolmu, roiskunud vett ja palju muudki. Loomulikult ka palju (tragi)koomilisi situatsioone ja erakordseid elamusi ning emotsioone, mida ma kahjuks eriti hästi edastada ei suuda. "See kirjutis võib lugejale näida pelgalt fantaasiarikka väljamõeldisena, " öeldi mulle, aga see siin on tegelikul tolukorra leebe kirjeldus.

Tagantjärele mõeldes olen ääretult õnnelik mulle antud tohutu kogemuse üle. Võin öelda, et see oligi see vajalik asi, et aru saada, mis on õnn. Olen õnnelik inimene, sest mul on võimalik igal hommikul tõusta oma pehmest voodist, katus peakohal ja riided seljas. Saan hommikul ärgata mõtteta, et äkki jääb tänane bussisõit tööle viimaseks. Mulle on antud võimalus elada Eestis- see ongi Õnn.

17. aprill

2008-04-19T18:26:00.014Z

Mul on kahju, et kirjutan sellest alles täna, 19. kuupäeval, aga nüüdseks olen end täielikult kokku korjanud.

Ärkasime kell pool 8, sest äratuskell vedas mind järjekordselt alt. Tegelikult ei ole ta mind kunagi pealt vedanudki, sest ei ole kunagi oma põhikohustuse täitmisega veel hakkama saanud.

Tahtsime Virgega pesema minna, aga kui ta valvelauast võtit küsis, ei näinud ta seal ainsatki hingelist. Teisel üritusel, mis leidis aset umbes kümmekond minutit hiljem, kuulis ta valvelaua alt norskamist ja selle tekitajaks oli ei keegi muu, kui valvelauatädi, kes talle unenägu nähes võtme ulatas ja seejärel oma tegevust rahulikult jätkas. Duširuum oli jääkülm; Suured veepiisad katsid lage ja valge tool oli veelgi mustem. Kaisa, Kärt, Karolin ja Anu tulid ka järjekorda, seejärel saabus koristaja- oh, õilis ennenägematu nähtus, kes teatas heasoovlikult, et all on teine pesemiskoht veel, mis tegelikult juba ammu meile veeögi rämedama nähtusena teada oli, niisiis mõjus koristaja üleskutse vaata, et vähekene irooniliseltki.

Pakkisime asjad ning otsustasime oma kajutisse teiste külastajate eeskujul mingid märgid endast maha jätta, mitte küll loomakombel märgid, nagu eelmistest postitustest lugeda võib, aga viisakad. Kui keegi peaks juhuslikult oma edasises elus sattuma laev-hotelli "Korolenko" 28. kajutisse ja leidma parema ülemise koiku juurest kaks imetillukest hariliku pliiatsiga kirjutatud L-tähte, mille juures paikneb 15-17 aprill 2008, siis teadke, et olen üks teie saatusekaaslastest.

Jätsime hüsteeriliselt nuttes oma koduga hüvasti (AROONIA) ja suundusime eelviimast korda sööma restorani " Gloria", kus mulle otsustati mitte süüa tuua. Sellele järgnes apteegikülastus ja Hematogeenijaht(6. 70 rubla!, eestis maksab 11.-, muide). Teadagi, et tänapäeva hematogeeni pulliveresisaldus on nüüdseks saanud müüdiks, mida vanemad räägivad oma lapsukestele siis, kui neil ei ole parasjagu kaasas 11 krooni, et osta seda toredat maiustust. Nii on see Eestis. Venemaal aga mitte ning kahjuks taipasin seda alles siis, kui terve batoon oli manustatud ning suus oli täielik veremaik(hiljem, kui ema pakendilt koostisaineid tõlkis, osutuski see tõepoolest vereks). Peale seda algas linnaekskursioon ja giid unustas linna tähtsaima ehitise ära, aga vähemalt on mul jällegi üks pilt kollektsioonis "Leeni vs. Lenin" juures. Vabat aega oli 45 minutit ning käisime Supermarketis ehk siis suurimas poes linnas, umbes sama staatusega, nagu meil on Stockmann, aga see nägi välja täpselt nagu kunagine Lahe pood, mis võib-olla eksisteerib veel tänapäevalgi Lille peatuse juures asuvas majas, kuigi märksa kenamal kujul.

Lõunasöök, ühtlasi ka viimane olemine "Glorias", kus mulle otsustati kahte esimest rooga mitte tuua, nagu ka söögiriistu, aga paludes siis ettekandja viisakalt enda juurde ja küsides: "Adin loška, noš ja kafoška, " , sai ta küll naerukrambid, aga vähemalt sai ta minust aru ja oli nõus mulle isegi seaprae tooma, see oli suhteliselt söödav, niisiis ma kasutasin harukordset võimalust ja sõin.

Kodutee visi meid Peterburi poole. Teel nägime palju hirmsaid maju ja kõik ülejäänud teeosa, mis ei eksisteerinud laguneva küla näol, oli mets, täis prahti ja sodi. Ühtäkki nägime hirmsat bussiõnnetust, kus kabass oli sõitnud otsa turismibussile, mille esiots oli täielikult puudu, samuti nagu küljed, ühesõnaga, see ei olnud enam buss, isegi bussi moodi mitte. Selle kõrval vedelesid kaks laipa, üks olevat veel bussis ning teel seisid politseinikud. Edasine tee oli tõeline närvikavarets, pöidlad pihus ja süda kloppimas. Kahe kilomeetri pärast nägime üht rekkat, mis lamas kraavis ega meenutanud enam rekkat- see oli viimane pauk. Järgnevalt oli iga kolme kilomeetri tagant üks pärg, mis oli asetatud teeäärde õnnetuspaikade mälestamiseks. Jälgides natukene sealset liiklust, leidusid vaid vähesed autod, milles istuval autojuhil ei oleks olnud ühes käes rool ja teises viinapudel. Tundsin end õnne tipul olevat, kui paistma hakkasid esimesed Peterburi eeslinna majad, ja et olin elus. Seejärel käisime poes ja ostsin kaks kilekotitäit süüa. Piiril läks kaua, sest meie kõrvale saabus meist pool tundi hiljem liinibuss Tallinn-Peterbur, mis oli oma graafikust üle tunni ees, aga millele anti eesõigus. Ootasime, süües viineri-, kapsa- ja moosipirukaid ning juues Cido mahla.

Umbes tunnikese pärast leidis piiripunktis aset teine sündmus- WC. Elu on ilus, mõtlesin. Olin just seda hetke ammu oodanud, tähendab, terve bussitäis oli. Eesti tollis lasti meile narkokoer bussi, kes sai kõikide poolt pika pai ning meisse suhtuti tõeliselt hästi. "Kohe näha, et vanad sõbrad..." Telekasse pandi film " Cavebear`s clan", mis peaks vist eesti keeli olema "Koopakaru klann" Jäin magama. Poolel teel ärkasin kuumade bussiradiaatorite mõju tõttu ja ütlesin: " Kuulge, mu jäätis sulab!" Just, olin endale kaasa ostnud jäätise, mis bussis radiaatori alla sattus. Kaisa mõtles vahepeal radikate külmemale režiimile lülitamist bussijuhile serveerida lausega" Tere, kas oleks võimalik radikaid natuke külmemaks keerata, Leeni jäätis keeb." Hõissa, manustasin juues jäätise reede hommikul. Pool 12 õhtul saabusime Balti jaama, kus Virge teatas, et võtab takso. See tekitas paljude peade kohale suure küsimärgi "Taksoga Turbasse?", aga ta vastus oli palju parem:" Ei, Rock Cafe`sse!" Nii oligi. Keskööl saabusin koju. Kodu, kullakallis, pehme voodi. Kodu- see on rohkem veel, kui sõnas selgeks teeb, kodu- see on headus, mis meid paremateks teeb. Reisi Lõpp.

16. aprill

2008-04-18T20:44:00.019Z

" 16. märts. Kell on 2. 45 öösel vene aja järgi. Paremas ülemises koikus. Äärmiselt unine."

(Parandus: tegelikult oli 17. aprilli öö, aga ma olin liiga unine õige kuupäeva jaoks.)

Ma ei mäleta, mis kell me täna ärkasime. 8? Igatahes otsustasime hommikul Virgega duši(ruumi?) oma silmaga kaema ja järele proovima minna. Jah, me võtsime selle julguse kokku. Tegemist tegelikult mingisuguse duširuumilaadse ollusega, aga mitte päris, sest selles asus küll dušš, aga ruumiks seda siiski nimetada ei saanud. Peale eelpoolnimetatu asus seal veel üks valge , umbes 60kraadise nurga all valge plastiktool(täpselt selline, mis kuulub tavalisse komplekti "4 aiatooli+laud+päikesevari". Aga sealne oli ainueksemplar, kaunistatud umbes sentimeetripaksuse räpakihiga, mis koosnes enamasti mustadest surnud naharakkudest, natukene surnud juuksekarvadest, ülejäänud oli niisama mustus. Pesin hambaid Värska rabarberiveega, mis suhkrusisalduse tõttu mu hammastele eriti ei meeldinud. Lõppkokkuvõttes tundisn end pärast pesu veel mustemana, kui seda olin ennem.

Seeejärel suundusime tuttavasse ja luksuslikku Gloria restorani, kus meile pakuti veelgi tuttavamat(eilsest tuttavat) kapsasalatit ja veelgi luksuslikumat juustuvõileiba.

Edasi suunati sammud Viburi kindlusesse, mis oli meie esinemispaik. Seadsime oma asjad valmis, tegime proovi ning aitasime kama ja võileibade valmistamise ning Vana hea pealinna väljavalamisega. Kella kaheteistkümnene kontsert läks hästi ja meid võeti suhteliselt soojalt vastu. Meile räägiti, et tung sinna oli nii suur, et kõikidest koolidest valiti välja ainult paar inimest, kes meid ja Kuljust kuulama said tulla. Ehk siis Viiburi eliit, mis koosnes enamasti teismelistest vene poistest, kes paistsid end tundvat maailma kõige õnnelikema inimestena, kui said kuidagi kätte klaasid Vana Tallinnaga. Konverentsil, kus pakkusime ka eesti toitu, küsisid kaks vene prouat mult vene keeles midagi ja ma vastasin "tšornõi hljeb i masla", aga konks asja juures on see, et mul ei ole siiani õrna aimu sellest, mida nende küsimus tähendas, aga midagi on ju viisakas vastata.

Lõunasöök toimus seekord veelgi tuttavamas kohas.......restoran "Glorias"muidugi, kus sõime veelgi tuttavamat kapsasalatit ja seenesuppi, teised said kiiremini ka oma viinerid ja friikartulid kätte. Mulle otsustati neid mitte tuua, isegi pärast mitmekordset küsimist, jõudsid need kohale 20 minutit pärast seda, kui teised lahkunud olid, seega oli kontsertini aega kõigest pool tundi. Viimane läks hästi, "Kodulaulu" lõpuks ei pidanud ma vastu ja kummardus tuli koos pisaratega, aga võrreldes kodu ja Viiburi kodu(st) olemist-kodu see on rohkem veel, kui sõnas selgeks teeb.

Peale kontserti läksime omandama pidulikku õhtusööki restoranis "Gloria", kus lubati meile spetsiaalset "Firmarooga". Ootasime huviga ja lõpuks see saabuski-firmaoog ehk hommikune seenesupp, milles olev vedelik oli nüüdseks asendatud õliga ning peal ilutses suur hunnik ketšupit, mille kõrval teine hunnik hapukoort. Sõin sealt ära kõik asjad, mis olid vähegi seene moodi, ehk siis mitte midagi. Nii toimisid ka paljud teised.

Õhtul anti meile vaba aega ja tutvusime Viiburi vaatamisväärsustega nagu venelased, põdrad selle kõige otsesemas või siis täis topitud tähenduses( sest soomlasi seal protsentuaalselt ei ela) ning erinevate hoonetega, mille pildid asuvad teksti kõrval. Jalutuskäigu lõpul laulsime kohaliku luksushotelli kohvikus hüvastijätulaulu" Ilus ilm" Eesti Vabariigi kultuuriatašeele, pärast mida leidsime palju kohalikke elanikke uksest ja aknast meid uudistamas...nagu mingisuguseid põdratopiseid. Kohaliku mehe sõnul, jah, just selle sama, kes ei suutnud ikka veel arusaamisele jõuda, kes ta on, ei pidavat eestlastel, soomlastel, inglastel ja sakslastel midagi vahet olema. Õhtul hilja rääkisime KKK(Kaisu, Kärdi ja Karolini) toas mõnusalt Chalice`i, Ehalat, Dagöt ja teisi kuulates juttu. Sellele järgnes elu hirmsaim tualetielamus-Põrand, paber, lagi, seinad- kõik olid täis konkreetset ******.

Homme on ärasõit 9. 15. Tegelikult olen siinsete elutingimustega isegi tasapisi ära harjuma hakanud. Und!

15. aprill(ehk 16. aprill kell 00.30)

2008-04-18T09:53:00.007Z

Laev-hotell. Tuba nr. 28. Ülemine parempoolne koiku. Kell on pool üks öösel vene aja järgi.
7. 15 alustasime oma sõitu Balti jaamast Viiburi poole. Sõitsime ja sõitsime ning saabusime Peterburi. Seal sõime lõunat ühes suures kaubanduskeskuses, kust meid lõpuks välja visati, sest tahtsime sellest pilti teha. Huvitav. Peale seda toimus ekskursioon, mida viis läbi üks Peterburis elav eesti proua ning peale seda seadsime suuna Viiburi poole. Pärast piiri muutusid teeolud silmapilkselt. Hüppasime kuni Peterburini konkreetselt oma kohtade peal, sest tee oli nagu üks suur meteoriidikraatrite tekkepunkt, polnud kohta, kus poleks asunud auk. Kohale jõudes läksime kõigepealt sööma restorani "Gloria". Salat, supp, praad, muffin, aga ei midagi juua. Nuga oli nii nüri, et ei suutnud poole tunniga lihast jagu saada- niisiis tegevus jäi lõpetamata. "Meie majutuskohaks on laev-hotell, mis ei ole just kõige luksuslikum, kuid kahtlemata hubane ja kodune"- nii meile räägiti.
Jõudes kohale, olime alguses ikka päris tublisti ehmatanud, aga pigem oli see isegi koomiline, sest meie nn. hotell oli vist küll kohalik vaatamisväärsus. Nõukaaegne või isegi vanem täiesti iseenesestmõistetavalt sõidukõlbmatu laev. Igatahes meie esialgne ülevaatusringkäik osutus päris huvitavate avastuste pärusmaaks. Arvan, et sõnadega on mõttetu seda kirjelda- seega otsustasin piltide kasuks, aga kahju, et lõhna piltidel edastada ei saa. WC-d oli ühe korruse peale üks. Eriti koomiliseks osutus NIGHT BAR, mis oli lihtsalt üks tuba, täis sodi ja muud rämedat kraami. Edasi liikudes nägime üht ümara aknaga ust, aknast avades avanes vaade meie all asuvale masinaruumile, mis oli u 30 m.
Asun parempoolses koikus sellepärast, et vasakpoolne oli kellegi poolt täis lastud. Muide, mõlevad ripuvad ühe väikese nööri küljes laes.
Alumisel korrusel elavad vene perverdid ja üks purjus mees, kes ei tea, kes ta on. Kuskilt ilmus välja väga tüse leopardimustriliste lakkretuusidega tädi, kes üritas meie kajuti ust lahti muukida, agaVirge õnneks peatas ta tegevuse. Homme on kontsert Viiburi kindluses. Loodan, et ma hommikuks koos oma koiku ja laega masinaruumi kukkunud pole. Head ööd!

Elämä on laiffi

2008-04-08T14:33:00.005Z

Jah, Roskilde festival oleks koht, kuhu ma kindlasti kunagi jõuda tahaksin. Paari aasta pärast võib-olla, kui ma endale kuskult need miljonid kokku kraabin. Tegelikult pole olukord nii hull nüüd ka, sest ka sinna otsitakse töötajaid, mis oleks iseenesest ideaalilähedane võimalus, muidugi, kunagi. Enne pean ma veel miljoni asjaga siin maha saama, alustades kasvõi kõige pisematest tegevustest nagu näiteks teetassi kööki viimine...Aga sellega on just nii, nagu on- Tänasida toimetusi ära lükka homse varna, sest ÜLEHOMNE on ka päev.
Nädala pärast oleme omadega Venemaal, aeg läheb kiiresti, aga õnneks on köha lõpuks ometi vaiksemaks jäänud(neli nädalat on loomulikult...)Võib-olla tuleneb see sellest, et ma harrastasin eile tervislikke eluviise. Nimelt tekkis mul kange tahtmine osta seda jäätist, mille ma endale nädalavahetuse Stockmannist soetanud olin: seesama, mida igal pool reklaamitakse, aga mida mitte kuskilt saada pole, nagu see siinmail ikka ja alati olema kipub. Alguses võtsin ette rännaku Kaubamajja, aga sealt ma seda ei leidnud ning siis tagasi sinna, kust ma ta esimene kord ostnud olin. Mõnus oli kõndida läbi vihma. Pärast tuli loomulikult välja, et seda oli ka siiski Kaubamajas(miks see mind ei üllata!?)
Kott koju ja läksin Meerosse. Peatuses nägin kahte meest, kes ei olnud vist just kõige kainemas olekus, kellest üks oli otsustanud sõiduteele autodele ette seisma ja hüppama minna, tipptunnil, ja Paldiski mnt.-le, kus autodel on veel suhteliselt suured kiirused sees ja kus , peaks mainima,juhtub mitte just võige vähem õnnetusi. Täiesti napakad.
Ennast iseloomustaks praegu lausega: "Elämä on laiffi!".
Opium flirt-Basement Creatures(live) on üks hää sünnitis.

100

2008-03-30T10:29:00.004Z

Sajas post, vähem kui aastaga, päris tore!

Järjekordne nädal hakkab jälle lõpule jõudma, kuigi ega ta eriti kiirelt ka nüüd just läinud pole. Imelik päev on täna olnud. Esiteks sellepärast, et väljas on nii soojaks läinud, et tõeline kevadetunne hiilib ligi. Seda süvendab see, et ma pole täna mitte midagi joonud ja varsti kuivan kokku, enne seda aga tahaksin aga köögist läbi jõuda ja midagi juua. Hommikul oli keemia esimene, kus ma ehmatasin ikka päris hullusti lakmuslahuse peale, mille manustamine pidavat olema mitte just kõige soovitatavam katsetus järele proovimiseks. Tegemist on siis lahusega, mida saadakse islandi samblikust. Kogu asja iva on selles, et olen juba kaks nädalat köharohuna endateada islandi sambliku maailma kõige mõrudamat ja vastikumat leotist endale kurgust sisse kallanud. Õnneks ma koju minnes avastasin, et tegu oli siiski islandi käeokõrvaga- niisiis olen ma täiesti elus.

Tõnis käis täna klassi ja hiinlastega Haapsalus. Üks hiinlane olevat elanud kolm aastat Ameerikas, aga kuuldes sõna "travelling" , ei suutnud ta välja nuputada, mis see küll olla ja tähendada võiks ning teine olevat reisinud läbi kõik maailma paigad, väljumata Hiinast. Imelik see maailm...aga ainult heas mõttes!

Klõps

2008-03-28T18:49:00.013Z

Kui sa tunned, et sa enam ei oska
ja on murdumas su mehine meel.
Kui sa tunned, et sa enam ei jaksa,
veidi veel, oh Sylvester
Selline Eliidi lugu iseloomustaks eelmist nädalat, mis kulmineerus umbes nelja tööga koolis, mil vahepeal tundsin, et nädalavahetuse veedan hullumajas. Õnneks see nii ei läinud!

Praegu aga on laupäev ja siinpool ekraani on valdavad märksa optimistlikumad meeleolud. Eile sai pärast kooli päris mõnusatele tegevustele pühenduda. Mängisin kitarri, siis läksin randa, kuulasin muusikat ja pildistasin. Imelik, Stromka oli eile kuidagi kummaline paik: politseid sõitsid pargis vahetpidamata ringi, mille vajalikkusest ma aru küll ei saanud, aga kõik polegi mõeldud mulle mõistmiseks. Õhtul läks Tõnis Kostiverre ja lugesin Murakamit ja jäin magama. Mul pole aimugi, mis kell see olla võis, sest ema lõhkus eile kogemata seinakella ära. Nüüd on toal imelik ilme. Astud uksest sisse, pöörad pilgu seinale, et kellaaega tuvastada, aga kella pole. Vot sulle nalja. Panen siia mõned pildid ka. Paigutust siin, Bloggeris pean veel õppima, jama lugu sellega hetkel.

Jälle sama ratas käima

2008-03-24T21:30:00.002Z

Kell on pool kaksteist. Ma pole suutnud kaugeltki mitte oma asjadega valmis jõuda, kuidagi tuttav, mis?Käisin koolis. Avastasin, et mu kehalise riided on jäljetult kadunud ja neid on veel homme kuulujuttude põhjal kuidagi tagasi hankida võimalik. Vastasel korral visatakse nad koos toiduülejääkidega olmejäätmetesse ja keegi prügimäel saab õnnelikuks, ehk. Pean end homme kokku võtma ja need ära tooma. Miski ei saaks homset rohkem ära rikkuda, kuigi see saab olema õudselt ebameeldiv päev, ma arvan. Kaks suurt tööd, kui veab, kui mitte kolm. Ei jaksa nii paljudele asjadele korraga keskenduda.
Käisin Meeros ja jäin 22-st maha. Seisin peatuses veetes aega arvatavasti kõige pahelisemas faasis oleva edasi-tagasi liikuva tubakasõltlase edasi-tagasi käikude lugemisega: umbes 30 korda viie minuti jooksul. Hääl oli ära läinud ja terve nädala on mind piinanud rämedam köha, mis täna saavutas oma kõige hullema esinemisvormi, nii et laulmisest eriti midagi välja ei tulnud ja ma meenutan endale kohati krääksuvat vinüülplaadimängijat, mille kulunud plaatide saatel väikesena, nii umbes nelja-viiesena palju õhtuid sai veedetud. Imelik, mul oli siis aega selliste asjade jaoks, kui vaid oleks praegu...Läheksin kõige parema meelega magama, aga ei saa veel, pole aega. See on hämmastavalt ebanormaalne. Imelik sissekanne sünnib poolunise mõistusega...

Köögis on porgandipirukad. Otse ahjust.

2008-03-22T21:03:00.006Z

Mulle ei meeldi pühapäevad. Mitte et ma neid vihkaksin, aga ma just ei armasta neid ka, eriti siis, kui tegemist on vaheaja viimase pühapäevaga. Ja ma aiman juba ette, mida homne endast kujutama hakkab. Istun mina ja mu sada asja, mis ootavad ära tegemist. Kuigi, peab tõdema, olen ma palju juba teinud ka, pidades silmas ajaloo referaati, mille ma olin otsustanud kirjudata sellisest mehest nagu seda oli Toulouse-Lautrec ja mille viiest nõutavast leheküljest on mul valmis neli. Ausaltöeldes tekkis mul küsimus, et kas vahepeal on tekkinud sõnale"vaheaeg" uus definitsioon, mis kujutab endast nädalat, mis on nagu teisedki, ainult et sa ei pea õppimiseks tulema kooli vaid saad seda ka kodus teha?Isegi Pärnusse minek jääb selle tõttu homme ära. Perfektne vahaeg, mis?
Tegelikult üks tore päev siiski eksisteeris ja see oli neljapäev. Kaisa. Noortekohvik. Küpsised. Tee. Ema. Tädi. Krahl. Andur. Ööbik. Chalice. Toredad omapärased inimesed. Kell 4 jala Krahlist koju. Öine autotu Tallinn. Need sõnad iseloomustaksid neljapäeva. Live-d olid väga head, aga Ööbikut oleks kauem laval näha tahtnud, aga kuna neil oli mittetäielik koosseis seekord: bass puudus vist, kui ma õigesti aru sain, siis on kuidagi moodi arusaadav, aga see-eest oli esitus viimasepeal. Ainuke asi üldse ürituse juures oli see, et vahepealse elektroosa bass võttis minul ,ja niipalju kui ma tean ka mõningail teistel, seest päris õõnsaks. Kohati tuli selline inimoreli tunne peale ning hääl oli pärast seda pea-aegu täielikult kadunud- teadagi-detsibellid, mis siin salata, ei olnud just mitte ka kõige väiksemad. Igatahes sai veendutud, et eesti Indie`l läheb hästi!

Tegelikult oli reede ka üks tore päevakene. Sünnipäeval käidud ja puha, sai Sussiga muljetatud seal ja mõnus oli olla, missest, et sellega kaasnes see, mis alati igasuguste sünnipäevadega ikka ja alati kaasneb, vana hea Ma-ei-jaksa-enam-vist-rohkem-mitte-kunagi-süüa tunne, aga see ongi asja lahutamatu osa, õige eesti asi!
Siiamaani pole hääl veel eriti taastunud, aga kui ma suvatseks minna kapi juurde ja võtta köharohtu, poleks see enam probleem-tuleb leida ainult viitsimist...

Üles leidsin. Hedelix köhatilgad. Täiskasvanud ja 10-16 a. 30-40 tilka seda eukalüptimaitselist kraami. Eks siis pärast näis, mis efekti too annab.
Kümne nädala pärast on suvi ja elu on (taaskord) lill!
Olgu, porgandipirukatega pole sellel kirjutisel siin küll midagi pistmist, aga kirjeldagem olukorda ja tekitagem isu.

Kell on kaks öösel, mul ei ole ikka und- niisiis üritan oma aega sisustada vähem või rohkem põnevate tegevustega nagu näiteks see siin. Lugesin vahepeal ka lehte, kuigi ega seal täna midagi põnevat olnud. Joon teed ja mõtlen, et statiiv on üks kuldaväärt asi, olen vaheajal jälle natukene fotograafiaga tegelenud. Paraku tõesti vaid natukene, kahjuks, sest...mis siin ikka salata, olen terve selle nädala üks hämmastavalt kohutav laiskvorst olnud ja sageli mõelnud isegi, et ei viitsi hommikul voodis lesida ja mitte midagi teha. Igatahes, panen siia paar pilti ka nüüd üle hulga aja, mis on küll suhteliselt mõttetud, aga las nad olla, midagigi..

See konkreetne tuli siis statiiviga. Ise jäin isegi rahule.

Tsivilisatsioon?Tsivilisatsioon!!!

2008-03-20T13:48:00.004Z

See ei olnud mittte just kaua aega tagasi, mil siin nurisesin, et ükski hea(minu mõistes siiski) artist Eestit ei külasta ja nüüd tuleb järjest neid ajalehepealkirju"Deep Purple tuleb Eestisse""Def Leppard tuleb Eestisse", "Lenny Kravitz", "Lou Reed" olgu, nad kõik on suhteliselt head ja esimest ja viimast mõtlesin ennegi vaatama/kuulama minna, aga edasi"Franz Ferdinand tuleb Eestisse", "Massive Attack tuleb Eestisse". Lõpuks ometi midagi sellist, mida ma olen mõelnud "väga hea" all! Aga peavad nad siis kohe nii üksteise otsa tulema. Mulle on see hea uudis, aga fakt on see, et mu rahakotile ei ole see kohe üldse mitte hea uudis, nii et ma siiski vist loobun kõige esimsena mainitutest, aga Franzi ja Massive`i lihtsalt peab ära nägema. Kokkuvõttes mulle hakkab tasapisi tunduma, et Eesti on jõudnud muusikaliselt tsiviliseeritud riikide hulka. Ja see on ju ainult hea, nii et hästi head on lood siin pool sood!Issand, kell on juba 16. 05! Edasine jäägu aga saladuseks, vähemasti praegu.
Issand, ma Tõnis ja issi kinkisid mulle just kaks kollast nartsissi...Tõeliselt armas ja tõeliselt ülevad meeleolud valdavad praegu siin teisel pool ekraani, õigus, Kevad algas!Ilusat kevadet kõikidele loomulikult!

67:61 kaotus

2008-03-18T20:15:00.005Z

Ah, veerand 11 juba ja üldse ei tunne ja seda vist sellepärast, et ei saanud end täna jälle enne 11 üles, aga milleks siis vaheaeg on lõppudelõpuks!Täna käisime Tõnisega Kalev/Cramot toetamas, mis küll eriti ei aidanud ja ikka võitis Rock. Ja mulle tundus, et ega Kalev seekord nii väga ei pingutanud ka millegipärast, BBL-i eesolevate mängude pärast vist, tahaks loota vähemalt, sest tänases mängus oli midagi tõsiselt valesti, aga laupäeval peab minema paremini. Loodetavasti ma siis ei satu jälle istuma sellisesse kohta, kus istuvad ühel pool Rocki pooldajad ja teisel pool need, kes ei suuda otsustada, kelle poolt nad siis lõppudelõpuks on, aga mis seal siis ikka teha. Ja mis siin siis ikka teha, pole midagi justkui kirjutada ka rohke: eriti "sündmusterohke"vaheaeg mul. Lähen teen teed endale ja hakkan Dagö "Vao"-d kuulama. Addicted.

"Fantastico"

2008-03-12T21:09:00.002Z

Viimasel ajal pole mul siia enam midagi kirjutada, ainult seda, et kõik on kõige paremas korras. Tähendab, oli. Kuni hetkeni, mil sain teada, et järgmisel neljapäeval leiab Krahlis arvatavasti aset midagi täiesti sensatsioonilist minu jaoks, aga mis pole mõeldud minu kõrvadele, peaks mainima, teeb suhteliselt kurvaks. Ja tegelikult- kes muu selles süüdi on, kui eesti kümneaastased lapsjoodikud, või kümneaastase aruga viieteistaastased või kes iganes, mis vahet sel on...kes on teinud kõik selle jaoks, et alla 21 enam mitte kuskile ei lubata, nii et väide: "Ma tahan sinna minna, sest tahan kuulata tõeliselt head muusikat!" kõlab liiga utoopiliselt, kuigi see peaks olema normaalne. Paljudes riikides ongi see nii, aga ma ei saa aru, miks just siia on sattunud enamus selliseid absurdselt täiesti mõttetuid tegelasi kokku!? Ja siis pannakse kõik ühte patta. Ühesõnaga, kuus pikka aastat ja ma olen kohal, aga lihtsalt see oleks olnud täiuslik kontsert. Äkki Plingib Plonk midagi toredat endaga kaasa, eks näis, aga suhteliselt tõenäoline!

5. märts

2008-03-04T15:50:00.002Z

Eilne päev kulmineerus mõnusalt räige peavaluga, mille tulemuseks ongi see siin- istun kell 12 päeval kodus, blogin ja õgin juustuvõileiba, ma ei mäletagi, millal ma viimati sel kellaajal argipäeval kodus olin, eelmisel kooliaastal vist. Enesetunne pole just kiita, aga parem kui eile kindlasti. Röövel Ööbiku "Supersymmetry"mängib vist juba täna 10. korda oma kümmet lugu läbi. Niisiis on mul siiralt hea meel, et ma eile selle lõpuks ära ostsin, sest tegemist on tõeliselt super asjaga... kuigi alguses oli plaan hoopis "Popsubterranea" osta, aga kuna ma ei suutnud seda kuskilt peale internetipoe leida, otsustasin uuema kasuks. Loomulikult, kui ma just olin plaadi eest raha ära maksnud, märkasin sealsamas letil ka "Popsubterranead" ja mõtlesin, et elu on ikka pagana irooniline, aga eks ma varsti soetan selle niikuinii, aga jah, varsti, sest plaadid on küllaltki kallid asjad. Lihtsalt eilne oli omamoodi kentsakas situatsioon. Eile oli meid koolis 17, pärast jäi alles 12. Ma ülehindasin olukorda pannes puusse oma "kahekümne ennustusega."Omamoodi mõnus oli, kui meid oli vähe. Rongale kinkisime temanimelise korvpallisärgi n+1, mis minuarust tuli vahva, täpselt temalik ja omapärane.
Umbes nädal veel ja käes ta ongi-vaheaeg, saab ennast välja puhata kogu sellest informatsioonipuntrast. Olgu, ühesõnaga, ma lähen teen endale nüüd veel ühe juustuvõileiva ja annan kitarrile natuke tööd!

Grey

2008-03-02T19:54:00.004Z

...Ja läbi ta ongi, nädalavahetus. Vahel on lihtsalt nii, et tunned end istuvat ühe suure liivahunniku otsas sooviga välja kaevata seal sees olevat midagit, aga järjest rohkem liiva valgub tagasi juba kaevatud auku. Asjadega on samamoodi, kuhjub ja kuhjub ja otsa ei saa. Pingutad kõigest väest, aga neid tuleb ustest ja akendest aina juurde ja juurde ning küllalt neist juba ei saa. Sellepeale tekibki väga nurkasurutud tunne, ebakindel ja väsinud ning midagi ei õnnestu, ja pole ka ime, kui enam positiivselt mõelda ei jaksa. Siis sajab veel mingi väike asi kuskilt taevast alla(ei pea selle all silmas lund, mis praegu maad katab, aga ükskõik mida), aga sellest piisab, et tuju täiesti nullis oleks. Ühesõnaga, tuju on halb.
Täna oli pikk päev, kel veerand kaheksa läksin kooli ja veerand kaheksa õhtul tulin sealt(olgugu, et vahepeal jõudsin kodust läbi astuda ja paar ampsu midagi süüa), GAM-i kontsert oli kena. Olgugi, et läksin sinna eelgõige Anni ja Anne-Mari pärast, kes olid tõesti tänase päeva suurteks üllatajateks vägagi heas mõttes, olid ka kõik teised toredad, eriti toredad olid need kõige pisemad, kes olid oma esimese esinemisega võrreldes nii tohutult edasi arenenud, et jube kohe, et isegi mulle kui kõrvaltvaatajale see hästi kätte ära paistis. Erinevates koosseisudes bändid olid ka mõnusad, huviga tahaks teada, mis nendega viie aasta pärast toimub...kuigi viie aasta pärast olen juba 20, issand, kuidas aeg lendab! Väikeseid arvutusi tehes, mäletan ma alles oma 10. sünnipäeva, ja see oli alles ja nüüd on 5 aastat sellest juba möödas, viie aasta pärast olen samas seisus. Täna prantsuse keele tunnis tehti mulle selgeks, et järgmine reede algab vaheaeg, ma ei suutnud oma kõrvu uskuda, justnimelt, alles oli 8 nädalat selleni jäänud...ma ei teagi, kas see on negatiivne või positiivne, aga arvestades praegust tuju on see pigem...negatiivne. Olgu, aga tegelikult ei ole mul mingit põhjust sellist masendavat juttu rääkida, sest me oleme kõik tahes-tahtmata, ehk tahes õnnega koos igas mõttes.
Huvitav, palju meid homme koolis on, mina panustaksin kahekümnele, eks näis, kuigi selleks poleks põhjust. Üleüldse on homne üks suur küsimärk, millele paneb punkti hüppenöörikava, milles ma olen ju nii erakordselt andekas kui keegi eales olnud on, naer selle peale praegu, aga võib-olla on selles siiski mingi tõde, kui sõnastust muuta...mille SASSI AJAMISES ma nii ülimalt andekas olen. Sõidan parem jalgrattaga, tahaks ujuma minna, pole ammu käinud...Põnevus. Head und!

Undiscovered motes

2008-02-26T14:28:00.009Z

Mis asi see vigane kirjutis olla püüab, selles ma jõuan selgusele alles hiljem, kui selle oma karmi ja enesekriitilise pilguga olen üle käinud, aga las ta seni olla. See üritab tegelikult luuletus(veel) olla, aga kina Blogger ei lase teda selles vormis panna, siis see ei aja mind absoluutselt närvi. Ei. (IROONIA, isegi AROONIA vist juba)
Üleüldse võiks geograafiat õppima minna, aga see ei tõmba, kohe üldse, eriti praegu, tahaks veel natuke siin nõnda jätkata....muusika alternatiivset referaati peaks tegema(jälle see vastik viimse-hetke omadus!)Olen mina ikka tegelane, ja seda kõige kummalisemas mõttes. Everybody draws his own conclusions.

Pealkirjak

2008-02-23T19:42:00.005Z

Mulle meeldib tänane päev. Juba algusest peale meeldis, kui hommikul kell pool üheksa aknast sisse särava päikese tõttu üles ärkasin. Lugesin, sõin pannkooke, kuulasin muusikat, mõtlesin, et teeks paar makroklõpsu akna all peenral õitsevatest lumikellukestest. Ma ei saanud aru, kas see oli sellest, et puhust suhteliselt tugev tuul või sellest, et olin veel piisavalt unine, aga viiekümnest võttest õnnestus üks ja seegi suhteliselt vigane-sellist asja pole varem juhtunud, aga oli külm ja aku hakkas tühjenema, läksin tuppa. Siis sõitsin raamatukokku, mis oli peaaegu inimtühi, kõndisin üksinda linnas ringi ja nautisin kevadist ilma, ostsin Birthday Stories: by Haruki Murakami ja siirdusin seda siis koju lugema, armas kogumik on ja ma arvan, et mu raha läheb tulevikus veel mõnusalt tema raamatutele, aga enne loomulikult selle läbi.
Topeltvikerkaar on playlistist juba mitmendat päeva, õnnesoovid Neile siinkohal. Ülimalt Andekad Muusikud, seda pole vaja mainidagi, aga ei saa ka kuidagimoodi mainimata jätta.
Tunnen iga hetkega, kuidas mu kurk üha haigemaks ja haigemaks jääb, pole ka ime, arvan, et see on reedest, muidugi. Jälle ma ei jõudnud seda posti õigel päeval ära lõpetada, niisiis teen seda praegu, kuigi ilm on küll nagu öö võrreldes eilse päevaga, aga mis sest ikka. Palju õnne on vist viimasel ajal sagedasti siit läbi jooksnud ega jää ka praegu tulemata: "Palju õnne meile kõigile!"

15

2008-02-21T21:14:00.003Z

Hommikul ärgates sain aru, et viimaks on see käes. Esimene päev 15aastasena veereb peagi õhtusse. Minult on täna palju kordi küsitud:"Mis tunne on?" Sellele on suhteliselt keeruline vastata olnud, aga ikkagi on tunne hea, nagu Five For Fightingu laul"100 years" ütleb: " 15 there's still time for you. Time to buy and time to lose, 15, there's never a wish better than this..."

Tänane hommik oli armas: sünnipäevalaulu, Ans. Anduri "Topeltvikerkaare"(!!!) ja kingitustega, mis eksisteerivad kuskil poodides veel ja juba enne kätte saadud kaamera. Koolis olid kõik nii armsad, toodi palju kommi ja Anne-Mari ja Berit kinkisid kaks valget roosi, mis oli tõsiselt liigutav. Panin need klassi vaasi, mulle öeldi küll, et klass on kuni õhtuni lahti, aga kui ma läksin lilledele pärast koori järgi oli uks kinni. Homme toon ära ja imetlen neid veel! Vene keeles lauldi nii kõvasti, et Erich kõrvalklassist koledal kombel närvi läks. Loomulikult said kõik kommi ja oldi niisama muhedad.

Õhtul tulid Kristel, Peep, Pipi ja Pupu meile, sõime torti ja neilt sain kingiks statiivi, mida ma tegelikult ammu juba igatsenud olin. Nii hea! Orkuti scrapbook täitus ka mõnusalt õnnesoovidega, nii, et kokkuvõttes oli mul ääretult tore päev, tänu sõpradele ja kõikidele, kes selle eriliseks tegid. Suur aitäh!

Nee!

2008-02-18T16:08:00.004Z

Jookseb, jookseb, jookseb...kõik läheb lihtsalt nii kiiresti mööda, et ei jõuagi nagu märgata enam midagi, kuigi oleks võimalik. Alles oli reede, käisime Margitiga Sweeney Todd`i vaatamas-hea, väga hea ja lõpp oli veel parem, nagu Burtonile ikka omane. Ühesõnaga selle pealt tuleks kohe mõelda, aga mul pole praegu aega KAHJUKS.
Laupäeval käisid vanaema, Kristel, Peep, Piia ja Miia meil. Mul käis parasjagu Röövel Ööbik klappidest, kui Piia tuli, haaras klapid ja hakkas rütmis pead noogutama. Kohe näha, et lapsel hea muusikamaitse, missest et ise pole kahenegi veel!:)Pühapäeval käisime Draamas "Soome hobust" vaatamas. Täitsa kenasti tehtud ja mängitud, kuigi komöödia kohta oleks rohkem head ja geniaalset huumorit näha tahtnud. (Võib-olla oli see ka sellepärast, et olime Tõnisega terve laupäeva õhtu "Blackadderit" "Fawlty Towersit", "Mind your language"t(meelde tuli selle nimi!:) ja "Monty Python: Holy Grail"-i vaadanud ja ennast ribadeks narenud.) Etenduse juurde tagasi tulles rikkus seda natuke asjaolu, et kaks vene meest olid otsustanud enne ennast täis juua ja siis meie rõdule sõna otseses mõttes röökima tulla ja ei teadnud isegi seda, kus nad on. Õnneks saadi nad sealt küllaltki kiiresti ära toimetatud. Üldiselt selline lakooniline postitus. Nee selle peale!

Imeline!

2008-02-14T14:34:00.002Z

14. 02. 2008. Lihtsalt maagiline kuupäev! Ma ei tea täpselt isegi miks, aga pole ennast ammu nii hästi tundnud.Iga hea sõna teeb meele rõõmsaks, alati. Ükskõik, kas see rõõm on välja paista või mitte, aga ta on olemas.
Tänaseks päevakajasutussõnaks sobikski"head sõnad" selle kõige mitmekülgsemas tähenduses.
Kell on pool 11 ja mul on ikka miljon asja vaja teha...nagu alati, aga täna on mul nende tähtsusjärjestus küll täiesti paigast ära-läksin koju, mängisin 2 tundi kitarri...vaatasin "Blackadderit" ja homseks laeb selle 1. hooaeg ära, missest, et arvuti kaotab 2 G oma mahust. Ööloom.
Viimasel ajal tikuvad igasugused küsimused pähe. Eile arutasime vennaga poole ööni välja seda, kas on võimalik, et Aisopose ennustused aastast 2020 lähvad täide...ja ma arvan küll, et miski pole võimatu, aga sel juhul läheb meie, maalaste elu küll põnevaks. Või tähendab, et äkki me kõik saame lõppudelõpuks aru, kui lollid on inimesed juba tuhandeid aastaid olnud ja rakendanud oma oskusi valedes kohtades-sõdades näiteks. Ühesõnaga, kui see geenius, kes leiutas tuumapommi oleks selle asemel midagi muud ja kasulikku leiutanud, mis oleks olnud talle vägagi võimetekohane, arvestades olukorda, oleks kõik inimesed terved...või tegelikult, olek späris raske ennustada, mis oleks, sest see on liiga utoopiline.
Meil kõigil on miljon küsimust, mida me otsime ja millele on kuskil vastused, aga võib-olla ongi parem, et me paljusid neist kunagi teada ei saa. Sellisel juhul me arvatavasti kaotaks igasuguse tahtmise üldse eksisteerida.

Kõige mõttetum postitus!

2008-02-11T21:14:00.000Z

Naljakas, jälle ma olen juba teist korda täna siin ja kirjutan midagi, sest ma ei viitsi lihtsalt end kokku võtta ja trepist üles minna. Ja ma räägin veelkord sellest, kuidas ma vihkan oma omadust kõik alati viimsele hetkele jätta...ja täna isegi magamise. Loen siin quotesid ja kirjutan oma kõige mõttetuma postituse üldse kogu bloggeri ajaloos. Lisaks sellele vaatan Gloria albumist algklasside meie "Lumivalgekese" etenduse pilte, kus Kevin peategelast mängis ja muigan südamest(?!)Kuidas iganes see siis ka välja praegu peaks nägema, aga keegi ei näe. Ja mõtlen, et peaks kinno minema: Neljapäeval esilinastub Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja, mida tahaks ära näha ja pole ammu kinos käinud ja nüüd on enne Oscareid tabanud Plazat heade filmide rida. Midagi Murphy seaduste sarnast, et kui tahad kinno minna, pole filme, aga neid tuleb siis, kui sa minna ei saa. Ühesõnaga-rahakotikrahh?Eks siis näis. Peale selle, me lähme Meeroga Venemaale jälle, aprillis, aga mul pole õrna aimu ka kuhu, sest mulle ei jäänud selle koha nimi meelde, mitte üldse kohe, nagu nende venekeelsete asjadega ikka olema kipub!

Inside debating-ehk see, mis mu mõttes praegu toimub...

2008-02-05T17:21:00.000Z

Mis toimb? Pole juba rohkem kui nädal aega siin lehel käinud...Miks? Kiire on ja iga päevaga veendun üha rohkem selles, et päevas võiks olla 24 tunni asemel 48, näiteks. Seega oligi eelmine nädal meeletult hull, selline orava tunne tuli peale kohe. Tõtt-öelda pole mul praegu siia eriti midagi kirjutada ka, sest eelmine nädal oli lihtsalt niivõrd rutiinne, et kõige põnevamaks asjaks võibki lugeda näiteks seda, et ostsin eile Rimist Malviina maasikajäätist, mis pärast kassast väljumist oli kõike muud kui jäätis, aga taibates seda liiga hilja olin juba paberi avanud ja kõndisin Saku Suurhallist mööda jändamas selle ja sama jäätisega, et ei jõudnudki pöörata erilist tähelepanu seal ees märatsevale seltskonnale. Mõtlesin küll, et laupäeval kell 3 ei tohiks ju veel inimestel ometigi käitumishäireid olla, aga siis sai mulle kõik selgeks-Korni kontsert!(Kuigi ma ei saa ikka aru, miks umbes neli tundi enne sinna ukes ette karjuma minna, aga inimesed ise teavad, mis teevad). Pärast kodus olles mõtlesin, et oleks võinud sinna ette minna ja otsida kedagi, kes viimasel hetkel pileteid müüb, aga jah, liiga hilja tuli mõte, sest trollid olid raudselt nii täis, et oleksin jala kiiremini saanud, aga väljas oli külm. Siis laupäeval kirjutasin "Edward Scissorhandi" arvustust ja peaks mainima, et see oli tegelikult päris huvitav ja uudne. Praegu loengi neid, mis on varem kuskile ajakirjadesse kirjutatud ja ausalt öeldes on mul hea meel, et ma neid enne kirjutamist ei lugenud, sest ei leia nende seast ühtegi isegi enam-vähem normaalset, arvestades seda, et kui oleks valida ainult nende hulgast, kus näitlejate nimedki vähemalt õigesti oleksid kirjutatud, poleks üldse midagi valida. Üks, mis oli kõige silmapaistvamalt idiootne oli kirjutatud ühe naise poolt, kelle jutt lühidalt kokkuvõttes kõlab umbes selliselt: Kõik peavad seda filmi nägema, aga ma ei saa Winona Ryderist aru. Otsides potensiaalset elukaaslast, kas siis käed ei loe mitte midagi?Minujaoks on käed kõige tähtsamad osad meeste juures ja kuna mull on suured käed, peaks mu mehe omad olema veel suuremad, kõige suurem plus oleks veel see, kui ma saaksin neid puudutada- See oli ta isiklik arvamus. Head küljed: See film oli friigilt lahe. Halvad küljed: Winona Ryder on blond./ Vabandust väga, aga mul on lihtsalt sõnad otsas. Peaks selle vist välja printima ja nendest naljakatest arvustustest bestselleri kokku panema, saaks vast alles nalja!
Täna oli ka suhteliselt muhe päev ja parasjagu väsitav ka, viimased kaks tundi ei suutnud ma enam üldse keskenduda, sest olin kohutavalt suure küsimärgi ees: Kas minna ikkagi sinna inglise keelse kõne võistlusele...või mitte, kuigi olin enne, ütlemise ajal juba otsustava ei ära öelnud, arvestades seda, et kujutlesin juba vaimusilmas ette olukorda, kuidas kõik žüriiliikmed oma rangete nägudega otsa vaatavad ja mina lihtsalt ei saa sõnu suust(mis ei oleks ka mingi ime, tundes ennast). Teisest küljest jällegi poleks mul midagi kaotada(peale motivatsiooni ja hea enesetunde) ja see oleks muidugi hea kogemus omaette...Niisiis: Minna või mitte minna?Selles on küsimus. Aga ma ikkagi jõudsin nüüd praegu selgusele, et ma ei lähe, (kuigi paljud meie klassist lähevad), sest a) ma ei tunne ennast kindlalt sellistes asjades, veel(järgmine aasta ehk?) ja kindlasti pole mistahes konkurss minu jaoks koht, kus harjutada või lihtsalt mütsiga lööma minna, selleks on teised kohad. b) Ma veel ei tea, mis ma teises keeles konkreetselt närvi minnes rääkida võin, sest aega on ettevalmistada vaid 3 minutit tundmatut teemat c) Inglise keeles suvalistel teemadel rääkimine ei ole just mu kõige tugevam külg, mis ausalt öeldes ei tule mulle mingi üllatusena, sest puudub igasugune päris õige suhtlemiskogemus, mis on tegelikult suur probleem, mõeldes natuke tulevikule.... d) Ja kõige tähtsam- Oleks äärmiselt isekas minna ja öelda, et mina mõtlesin nüüd ümber, muutke nüüd minu pärast oma nimekirjad ära, sest äkki teised oleksid ka tahtnud pikemat mõtlemisaega ning see poleks teiste suhtes aus. Teisest küljest näib see mulle ikka veel mahamagatud võimalusena, ah , ma ei tea, mulle sai ikkagi seda siin kirjutades selgeks, et miinuseid on rohkem teades oma praegust vormi. (Sain just aru, et Blogger on üks tänuvärt asi, sest siin saab asju normaalselt arutada, iseendaga, muidugi)Aga mõni teine kord ma ületan ennast...(uusaastalubaduste aeg on möödas, aga ikkagi)Võib-olla isegi kolmapäeval juba, aga jah, nendele, kes lähevad, hoian kõiki pöidlaid ja varbaid!:)

The irony of life number miljon.

2008-01-30T21:17:00.000Z

Appi, kui kiiresti aeg ikka lendab. Sel nädalal on tal kohe eriti kiire, kiirem kui tavaliselt. Kui ajal oleks politsei, istuks selle nädala aeg küll väga kaua kinni, sest trahvisumma oleks meeletu ja selle kinnimaksmiseks poleks ühelgi normaalsel inimesel (või kuna aeg ei ole inimene, siis ühelgi normaalsel ajal )raha. Okei, kisub natuke ulmeliseks juba...

Esmaspäeval läks kõik nihu, isegi need asjad, mis tavaliselt ei lähe ja elu iroonitses minuga järjekordselt. Võtsin mina suusad kaasa, et Trummi suusatundi minna. Läksin hommikul kodust niimoodi välja, et möödakõndiv inimene arvas vist, et ma olen kogu oma varandusega kodust välja, tänavale visatud. Nõmmele jõudes tuli välja, et suusalaenutus on sel nädalal tasuta. Võtsime Lilithiga kahepeale kapi, hiljem selgus, et kapi võti oli väikesest august taskus välja kukkunud ja ära kadunud, kuskile sinna piiritusse suhkruhunnikusse(loe:suusarada) Nii me otsisime seda, kuni läks pimedaks ja ei midagi, ei leidnud. Nüüd tellitakse uus võti, mille pidime kinni maksma-imetore! Tegelikult on lihtsalt naljakas, et kõik taolised asjad ühele päevale satuvad. Teisipäeval käisin ka, tegin kaks tundi ära, mõnus trenn oli ja suusatada juba täitsa sai, sest lumetekstuur oli märkimisväärselt paranenud ja uisusamm hakkas ka välja tulema. Olin endas meeldivalt üllatunud, sest enne ma seda absoluutselt ei osanud. Nüüd on mul veel 20 minutit suusatada. Jälle irooniline, ma sõidan juba sinna üle tunni, aga las ta olla, kui lumi maha tuleks, oleks super, saaks nautida! Tegelikult ma võiks nüd oma sooja ja mõnusasse voodisse pugeda, aga mul ei ole selleks mingit viitsimist, sest märja peaga ma nagunii magama ei jää, niisiis lähen loen "Ericut" edasi ja siis hommikul ärkan ja vaatan, et magan millegi kõva ja kandilise otsas. Ööd!

Pole olemas seda parimat paika!

2008-01-27T15:03:00.000Z

Pühapäev. Ma lausa armastan pühapäevi. Muidugi!

Homme peab jälle vara tõusma ja suusatama minema(lumi, ma ütlen, saja ometi maha!) ja kõik on lihtsalt imeline! Mitte.

Kätu sünnipäev oli tore, tore ja veelkord tore!

Praegu on tegelikult isegi päris tore olla, kuigi...last fm-i playlist mängib, Andur. Ei, päris mõnus iroonia ikka: miski ju peab ikka meelde tuletama, millest just eile ilma jäin eks. See selleks, elu ongi irooniline-minuga, kuigi viimasl ajal ei kisub see juba tasapisi sarkastiliseks. Oi!

Täna ma tegin ajalugu-kudusin soki kannalaka ära, ja seda enne teisipäevaööd. Seda pole varem juhtunud- vanaema mõjub igati positiivselt, eriti kudumise suhtes.

Kuigi...täna mul õnnestus temaga ikka päris korralikult diskuteerida üsnagi teravatel teemadel. Vaatasin huvi pärast, et palju on UK-s palgad. Näiteks, enda perspektiivist- Designer men`s leisurewear-£40,000 p/y . See teeks 800 000 eek-i aastas ehk umbes 70 000 eek-i kuus. Elu ja kinnisvara on loomulikult kallis, aga sellega saaks juba päris mõnusalt ära elada küll. Keskmine palk on seal umbes £31,672 p/y, ehk midagi 600 000 eegi kanti aastas, ehk u 50 000 eek-i kuus. Austrias pidavat alampalk olema üldse 30 000 krooni kuus, meile räägiti. Meil on kuskil 10. Siinkohal kerkibki küsimus, et kas Austrias, UK-s või ükskõik kus mujal on näiteks koristaja umbes kümme korda rohkem väärt kui siin?. Põhimõtteliselt ei saa ma siis aru, et räägitakse mingist täiesti "põhjuseta" noorte immigreerumisest. Iga inimene ju tahab, et tema tööd vääriliselt hinnatakse. Igatahes, põhjus, miks ma sinna vanaema jutu järgi näiteks kunagi elama ei tohiks minna, oleks see, et Inglismaa läheb varsti kogu kupatusega põhja ja ujutatakse üle ja et seal sajab palju vihma. Ameerikas on kõik toidud täis säilitusaineid ja koosnevad põhimõtteliselt ainult keemiast. Kanaaridel on hiidlained, Aafrikas AIDS ja linnugripp jne. Ehk siis- On olemas millegi poolest paremaid paiku, paremate külgedega kohti, aga pole olemas seda parimat. Ja kui olekski, ei oleks see enam kauaks parim, sest oleks peagi ülerahvastatud ehk üldse mitte hea. Küll on alles imelikud need asjad!

25. 13. reede

2008-01-25T13:36:00.000Z

Täna ei ole vist 13 reede, ega? Näeb küll selle moodi välja tänane päev: koguaeg oli koolis selline tunne, et midagi jäi mul kaasa võtmata. Nüüd ma tean, mis see oli-sellise toreda asja nagu meil on mõistus. Õnneks on reede-motivation missugune puhkamiseks ja kuna täna on ju House, siis praegusest hetkest on päev tore!
Teiseks ongi nii, nagu ma umbes paar nädalat tagasi arvasin. On lihtsalt nii võrratu, et ans. Anduri kontsert algab kell 22. 00, seega ei ole vist raske ennustada, kes sellest ilma jääb, sest pole piisavalt vana, et sisse saada. Kurb, lihtsalt kurb, midagi muud selle kohta öelda ei saa. Lisaks sellele ei saa ma Bloggeri kujundust ka muuta( kuigi tunnen viimasel ajal metsikut vajadust selle järele), sest see asi siin on tehtud vanas bloggeris, mida ma muuta ei oska ja mingeid algelisi graafikaüritusi ma siia ka panema ei hakka, nii et las jäda nii, kuis oli.
Massive Attack-Teardrop. Lihtsalt suurepärane lugu ja lihtsalt jubedalt hea video(just nimelt jubedalt, sest mõnedelegi võib see alguses just sellisena näida), aga üks sügavamaid, ei, sügavaim muusikavideo üldse, mida minu silm on kunagi näinud. Paneb mõtlema ja päris korralikult kohe, aga jah, viimased kaks päeva ainult olengi seda kuulanud. Ühe hea asja avastasin ka Hugh Laurie community`st-Blackadder the Third(No tõesti, ime-ime, et see hea on, Laurie ja Atkinson ikkagi ju, kaks lemmikut)- kõht suht valus juba naermisest, aga vähemalt, it saved my day võiks öelda!Tõnis sattus ka vaimustusse ja nüüd vaatame juba koos, sest see on vaatamist väärt.

1kord nädalas esinev , seekord esinemisega esmaspäev.

2008-01-21T14:19:00.000Z

Meil on 21. jaanuar. Talv. Ei rohkem ega vähem kui täpselt kuu aega minu sünnipäevani(mis on suusapäeval seekord...ehk siis suusapäev on minu sünnipäeval, niiviisi)ja suusatunnid on täies hoos, millesse ma täna esinemise tõttu ei läinud. Ja meil on +kraadid, maa ei näe välja nagu maa, pigem nagu üks suur mudaauk, mudalomp pigem, sest see on siiski liiga märg, et lihsalt auguks nimetada ja kõige tipuks sajab taevast alla sellist vihma ja lume segu moodi olevat minupoolt seni identifitseerimata keemilist segu. See on siis meie talv.?
Täna on olnud selline kummaline päev, üle pika aja kooli(Mulle üldse ei meeldi mu e-kooli v-de hunnik, aga mis teha, haigus tuleb, kui ta tulema just ei pea)Prantsuse keeles me ei teinudki etteütlust. Teeme seda homme. Nüüd teab vähemalt kindlalt, seega on kergem õppida, sest eksisteerib motiveeriv asjaolu. Bioloogiat võtaks kokku lausega"Küpsed ahvenad liiguvad kudemispaikadesse...."No, minu jaoks liiguvad küll küpsed ahvenad esmalt taldrikule ja kohe pärast seda kõhtu(peaks sööma minema tegelikult praegu...). Kahemõttelised laused-neid me jumaldame kõik. Siis tuli kunst. Minuarust l ei saanud mu disainitöö kaugeltki mitte valmis, aga noh, õpetaja arvas, et see on valmis. Ma ei saanudki koju. Lõpetan järgmine tund. Inkas ma pidin jutustama ja 10 minutit varem ära minema ja hea, et ma ei näinud Dorise nägu tol jutustamise hetkel, mis karjus juttude järgi, et kaua sa juba räägid, et lõpeta ometi ära, me jääme rongist maha! Ma niigi tegin seekord kiiresti(Enda arvates jälle;enda arvates ja teiste arvates on minu puhul kaks täiesti erinevat asja) ja me jõudsime graafikusse ja siis Balti jaamas selgus, et olime rongi aja täiesti valesti vaadanud. Eelmine kord oli täpselt sama jama. Kaks korda samasse ämbrisse, elu iroonia, ma ütlen!Läksime läbi linna bussiga. Siis tegime natukene proovi ja läksime esinema ja seekord läks täitsa hästi, kõikidele meeldis....või vähemalt juttude järgi, aga vähemalt on endal hea tunne, mis kaalub üle ükskõik mille. Pärast tuli mingi tore soome tädikene ja andis meile kummalegi veel 5 euri ka, täitsa tore, siis ikka vist pidi meeldima. Okei, ma nüüd torman nüüd jälle tegusalt oma tegusate tegemistega tegelemise tegelemisse!
The Libertines- Time For Heroes( ja kõik nende muud 5+ lood)

What a Waster!

2008-01-18T17:43:00.000Z

Järjekordne mahamagatud päev..või noh mahaistutud päev...teatud kohas. Ma ei ole ikka aru saanud, mis viirus mul on, igasugused testid näitavad, et mul pole midagi nendest kolmest haigusest, mis iseenesest on ju hea, aga teadmatus on veel hullem, aga vähemalt on hea, et mul on see võimalus hetkel kohe teada saada...vahel on ikka hea omada "mõningaid" tutvusi laboris.

Igatahes, jubedalt igav on, kuigi hullult palju asju ootab tegemist nagu ikka, kuigi ma mõndasid asju juba esmaspäevaks vaatasin, sest äkki juhtub nii, et ma saan terveks, tore oleks.

Praegu loen The Suni ja Daily Expressi-täiesti kohutavad uudised...ongi nii- No news is good news. Seda lihtsalt ei juhtu, sest ikka leitakse keegi...nagu näiteks mingi Vändra...Aveli või kesasi see nüüd oligi, kirjutatakse mingi suvaline täielik jama ja mõttetus kokku ja öeldakse, et inimesed loevad...võib-olla tõesti siis, kui ajalehtedes juhuslikult veel piisavalt häid ankdoote täna ei leidunud. Aga mõned loevad vist sellepärast, et neile on see huvitav. Kuigi ei saa eriti aru, kuidas see võimalik on. Ikkagi inimeste oma asi, aga võiks ju lihtsalt selle asemel lihtsalt huvitavatest inimestest kirjutada. Minujaoks oleks mõne torujüri või poemüüja või ükskõik millise suvalise inimese tänavalt arvamus elust ja asjadest palju huvitavam, sest see oleks asi, mis ongi päris tavalistelt erilistest inimestest, nagu me kõik oleme ja kindlasti vääriksid need inimesed rohkem igasugust tähelepanu, sest nad teevad reaalselt midagi kasulikku, aga keegi lihtsalt ei mõtle sellele. Ma juba kujutan ette näiteks artiklit, et näiteks keegi analoogne "meediastaar" pesi taldriku puhtaks või pühkis tänavat". Tegelikult selliseid artikleid on küll ja küll nähtud. Kahjuks. Quissical. Okei, kell on 21. Kvaliteetaeg, Dr. House!:)Lähen.

Craham Coxon-Bittersweet Bundle of Misery on hetkel. Super!

Haige olen.

2008-01-17T09:25:00.000Z

Vastik, vastik ja veelkord vastik on olla. Kõik algas sellest, kuidas eile pärast kooli mõtlesin, et õpiks kohe ära ja siis magaks natuke ja sisi läheks Meerosse. Peaks mainima, et see plaan õnnestus kohe 100%. Ei, tegelikult tulin koju ja läksin kohe magama, umbes kell 5 ärkasin ja mõtlesin, et külm aja palav on, läksin alla, et vett võtta, aga käsi lihtsalt ei jaksanud veeklaasisit korralikult kinni hoida. Läksin, magasin veel tund aega ja siis mõtlesin, et võiks kraadida ennast igaksjuhuks. Oh üllatust küll...38, 5 . Masendav. Nii ma siis magasingi terve eilse päeva ja öö lihtsalt maha ja praegu allest ärkasin ja enesetunne on no alla igasugust arvestust. Peale selle olen vist sellega kindlustanud endale täiesti kohutava järgmise nädala, sest pean miljon järeltööd tegema nende kahe päeva pärast ja esmaspäevasest kontserdist ei tule kaa vist midagi välja, aga loodan, et selleks ajaks oleks juba OK.Nõme olukord, millel on vist ainult üks pluss, mida ma praegu näen-Saan vähemalt Dr. House-i täna öösel vaadata, sest nagunii oln ma terve päeva maganud ja teen seda terved järgnevad päevad. Kuigi päris hirmuäratav on mõelda, et lihtsalt otseses mõttes Magan-Pool-nädalat-maha.

Dorise 15

2008-01-13T20:40:00.000Z

On pühapäev. Kell saab kohe 23. Tulin nii umbes tunni eest Dorise sünnipäevalt, mis oli tõeliselt super. Alguses sõitsime 2 tundi limusiiniga mööda Tallinnat ringi ja nagu arvata oligi, inimeste pilgud meie poole olid kinlustatud. Muusika mängis ja Tanel tegi ikka sellist nalja meile kõigile, et vähe pole. Ülitore oli. Pärast laulsime karaoket ja tegime igasuguseid naljakaid pilte kõikvõimalike pööraste aksessuaaridega, alustades teleriantennidest lõpetates suure naftapaagi ja kummist vannikonnaga. Vahel peab nalja ka saama, aga kuidas siis muidu pulli saab, kui ise just ei tee:)Oeh jah, praegu olen liiga väsinud, et siia veel midagi kirjutada.

Back to the routine

2008-01-07T20:01:00.000Z

Oh jah, vaheaeg läbi, kõik, otsas. Enam ei saa kaua magada ega kaua üleval olla(No seda viimast asjaolu saab veidike vaidlustada)Igatahes, hommikul läksin kooli, lumi oli maas, ilus. Meil on nüüd uus garderoob. Oh mis kirjeldamatu rõõm!See on suur ja hea asukohaga. Nii, nüüd tuleks muuta kõik laused vastupidiseks. Mõtlesime, et teeks proovi ja vaataks, kas me kogu klassiga mahume sinna ära. Idee oli juba utoopiline, nii et ma arvan, et kui me end terve klassiga just luukeredeks ei näljuta, pole lootustki. Pr. klass oli külm [8 kraadi], siis hakkas mu pea valutama ja see süvenes iga hetkega, nii et inka tunni alguseks ütles Kätlin, et ma olin näost täiesti lilla(Mitte et ma poleks oma paksu ja tõesti SOS-wear-in-public jaki juba selleks ajaks peale tõmmanud ja Stinalt peavalutabletti võtnud. Ilma selleta, ma ei tea, mis oleks saanud. Oh, hea, et mind ümbritsevad head inimesed). Pole igatahes tore kahekordselt väriseda, esiteks külmavärinate pärast, teiseks need vastikud paha olla külmavärinad. Peale kooli otsustasin kohe koju minna, kiiresti!Ja see oli tõesti super mõte; umbes 5 seitset jäi ära, viiega ei tahtnud minna, ei suutnud kõndida, aga mis siis ikka teha, läksin viiega. Kodus kuulsin, et Loogas oli traktor? kihutanud otsa mingisugusele postile ja kõik Tallinna kuued ja seitsmed seisid.
Lisaks sellele ma mõtlen praegu, et miks ikka on nii, et kõikidel headel kontserditel on vanusepiirang äärmiselt(loe: natukene) kõrgele seatud. Mõtlesin minna Andurile, sest mingid jutud käivad, et peaks varsti midagi toimuma võib-olla. Ma tõesti väga tahtsin minna, sest pole lihtsalt ammu ehtsalt head muusikat kuulamas käinud. Uurisin üldiselt asja ja seda ma arvasingi, et taolised üritused toimuvad tavaliselt ikkagi sellisel ajal, kus alla 18 pole mingitki lootust kuskile saada(Noh, tegelikult ma saan sellest ka täiesti aru). Aga kahju ikkagi. Iseenesest 3 aastat pole nüüd nii pikk aeg ka oodata, aga siiski.
Meerosse ma ikkagi läksin ja nüüd olen siin, räägin mingit mõttetut juttu...aga noh, mis siis ikka teha.
Jamiroquai-Virtual Insanity

On igasuguseid

2008-01-02T22:26:00.000Z

Ma ise ka mõtlen, et mida ma teen pool üks öösel siin. Aga midagi muud tegevust lihtsalt ei tule pähe, kui und ei ole. Iseenesest ei ole see ka mingi ime, sest nüüd ärkan ma ju alles kell 12...
Täna ma isegi tegin midagi. Käisin raamatukogus, viisin "Mort-i" ära ja laenutasin "Nägemist ja aitäh kala eest!". Mõtlesin, et kui lähematel päevadel tuleb tahtmine seda lugeda...aga mis seal siis ikka, see tahtmine tuli küll natuke varem ja läbi ta ongi praeguseks.Paganama hea oli see küll. . Igatahes, siis läksin Kristiinesse, ma ei tea isegi miks, vahel lihtsalt jalad ise lähevad kuskile, aga ei tea kuhu, kõnnid täiesti sihitult ringi ja lihtsalt korraga oled kuskil. Igatahes pärast viisid need kaks toredat asjandust mind kesklinna välja omadega, kus igalpool olid sildid, et jube suur allahindlus 70% ja lähemal uurimisel selgus, et pood oli ise sealjuures kinni-huvitav müügistrateegia tänapäevaL, tuleb välja. Siis viisid jalad mind Stockmanni, või õigemini viisid sinna mind mu kõht, mis oli vahepeal hirmsalt tühjaks läinud. Pärast seda läksin koju tagasi...väsinuna sellest totaalselt sihitust kõmpimisest, aga vähemalt oli tunne hea sees. Praegu käib Röyksopp ja migi suvaline ameeriklane tahab minuga Orkutis rääkida. Isegi seal ei saa rahu. Kuigi pagana irooniline moment. Ameeriklane:" Do you speak English?" Mina:"Basically, yes." Ameeriklane selle peale:"Wow!...ja mingi edasine üldine eriti tobe mula,...ei noh, lihtsalt naerma ajab see mind küll hetkel...On see maailm ikka mitmekesine...ulme!:D

Head uut!

2008-01-01T00:15:00.001Z

Uued tegemised, uued mõtlemised, uued sündmused, uued algused, uued inimesed, uued muljed, uued soovid, uued väljakutsed, uued rõõmud, uued mured, uued eesmärgid, uus aastanumber. Ühesõnaga, praegust hetkeseisundit iseloomustaks üks sõna:"UUS!" Ja seda uut on meil Eestis juba praeguse seisuga kaks tundi ja seitseteist minutit....kaheksateist, nüüd.

Sellel aastal oli see vahetamine kuidagi rahulikum ja...rahulikum...kui eelmistel aastatel. Polegi päris palju aastaid juba seda ainult pereringis tähistanud, alati oleme olnud kuskil või on keegi meil olnud. Seekord käisime Vabaduse väljakul, bussi tuli Keidy ka ja oli tore. Ilutulestik oli võimas, sest lisaks linna omale oli veel palju nn. isehakanud rakette ja rahvast oli nagu murdu, missest, et kaks kolmandikku nendest veetis oma 2008 aasta esimese pooltunni mitte-just- kõige kainemas olekus, aga ka see oli mingit viisi päris huvitav vaatepilt kõrvaltvaatajana...Telekaprogramm on ka täna eriti mõnusalt sisustatud, eriti peaksin siinkohal silmas hommikust"Armastus kolme apelsini vastu", mida sada korda nähtud, aga mis iga korraga aina armsamaks, naljakamaks ja toredamaks minu jaoks muutub. Mika France live oli loomulikult ka ülivõimas, peaks mainima, et üks parim live üldse, mida viimasel ajal...mm...või pigem siiski üldse näinud olen, ei väga professionaalne ja tõeliselt hämmastavalt hea muusik igast küljest, sõna otseses mõttes.

Eelmisele aastale tagasi vaadates...võib igati rahule jääda, oli emotsioone, sündmusi, reise, uusi sõpru, oli seda, mida mäletada. Kindlasti ma arvan, et 2007 aasta oli kindlasti muutumise aasta. Paljud asjad said mulle enda kohta selgeks, kindlasti ka teiste kohta, aga seda tänu esimesele punktile, sest kõik algab ikkagi meist endist. Kindlasti on mul nüüd selgem väljavaade oma eesmärkidele, mis kindlasti muutib käesoleva aasta jooksul veelgi selgemaks, kindlasti olen kasvanud, sisemiselt, nagu me kõik, tänu uutele kogemustele ja katsetustele. Kindlasti olen ma sama inimene, kes aasta tagasi, aga sammuke lähemal sellele "mina-le", mida me kõik endast otsime. Aga parem ja enesekindlam tunne on küll ja see ongi kõige tähtsam. Kõige imelisemat uut aastat. Olgu 2008 kõikidele fantastiline ja iga hetk mäletamisväärne!:)

Kauneid pühi!

2007-12-26T07:55:00.000Z

Mm, kolmapäev, vaheaeg, jõulud...see kõik on ju nii super. Minu jaoks algasid küll pühad juba reedel. Koolis vaatasime "Klassi" ja jagasime kinke. Sain palju kommi ja Stellalt imeilusa kaelakee ja Kätult viirukitekomplekti, ta on vist mõttelugeja. Jubearmas. Päev lõppes Karolini juures Meero istumisega, mis oli ääretult muhe ja mõnus, väga kurb samuti, aga sellised need jõulud juba kord on. Laupäeval oli Raekoja platsi kontsert, mis lõppes sellega, et kaks hiina meest tahtsid minuga pärast kontserti mingisugust nn. fännipilti teha...Mõeldud, tehtud, olid nemad hullult õnnelikud ja endalgi läks meel rõõmsaks kui näed, et sain kellelegi rõõmu valmistada. Pärast olime emaga umbes 7 tundikingitusi otsimas-hullumeelne. Pühapäeval tuli vanaema ja kõik oli aina jõululikum, siis tõime kuuse ka ja sekord juhtusime eriti pika ja ilusa peale. 24. siis tulid Tädi pere ja paljud muud toredad tegelased meile ja oli tore. Jõuluvana tuli ka, kahju, et mina ainult teda ei näinud. Üle tunni jagati kinke, sest neid oli tõeliselt palju...Süüa oli ka üüratult nagu tavaliselt. Kristel oli oma gaseerimismasina ka kaasa võtnud ja nad tegid Peebuga koguaeg erinevaid limonaade ja loomulikult pidi ju kõik ikka järele proovima, sest kõik maitsesid ülihästi, aga kõhul pärast nii hea ei olnud...Eile käisime sugulaste juures ja vaatasime telekat...ahjaa, saade oli täitsa tore sellel aastal, tähendab, igal aastal on ta omamoodi jõululik ja ühteviisi armas, teine osa oli parem, nägin ise ka seal natukene parem välja, heh, ja miljöö oli hubasem ja mõnusam ja laul liikuvam. Tahaks DVD-d ka, kui sellel aastal tehakse, aga sellega peab natuke ootama, ma arvan...Aga egas`midagi muud kui head pühade jätku kõikidele ja varsti algab ju aasta 2008, mis tulgu siis parem, põnevam ja teguderohkem kui käesolev, nagu ikka:)!

Jõulurabelemine

2007-12-18T22:19:00.001Z

Tänane päev on olnud hullumeelsus, sõna otseses mõttes. Kolm tööd, palju pingutamist, närvidel viiuli mängimine...´Ag apraeguseks on kõik korras, seda õhtut olen ma kaua oodanu-see kõik on nüüd korras ja paigas ja koolis on ka mõnus olla, pingevaba, rõõmus. Tegelikult on üldse mõnus tunne, tänasega on kõik läbi, reedest tänaseni oli iga päev kontsert plus veel proovid ja lindistused ja mitu tükki ühel päeval. Täna oli Jaani kirikus viimane jõulukontsert või noh, kui me tulevaid Raekoja platsi omasid ei loe ja saateid ka mitte. Läks suhteliselt hästi...aga alati saab paremini, aga praegu ma ei hakka enda kallal nokkima, sest jõulude ajal on põhiline, et asi tuleks su seest, mis täna kindlasti ka tuli ning üllatus-üllatus kogu Jaani kirik oli rahvast täis...küllap oli see siis hea reklaam, mille eksisteerimisest mida kõige viimasena teada sain, selle läbi, et Madis ütles, et nägi mind telekas, ta ei olnud ainus. Tore muidugi näha, et reklaam tõepoolest täitis oma ülesannet. Natukene kurb oli ka, jõuludega seotud asjadega käib se ikka kaasas, aga tegelikult see kurbus polnud tingitud mitte üksnes lihtsalt sellest. Aga õnneks olen ma selle juba tänaseks nii endale ära teadvustanud, et ma loodan, et mul ei tule sellist emotsionaalset pauku....äkki?!Ma eeldan.
Pärast kontserti läksime otse isa sõbra sünnipäevale ja peaks mainima, et ma üritasin kõigest hingest paista välja mitteväsinud, kuigi tegelikult olin omadega ikka väga läbi, aga see proovimine väsitas mu veel rohkem ära...praegu just jõudsin koju.....soe voodi ootab:)

Elu on seiklus 2

2007-12-15T18:03:00.000Z

T2ta on nii ebatavaline laup2ev. Ma pole viimasel ajal laup2eval enne 10 yles saanudki, ag at2na 2rkasin pool 7 ja pool 8 l2ksin Meerosse, buss oli juba ees,, Suss tuli ka, K2tut ja Mariat polnud kahjuks, Agnest ka. Varsti hakkasime N6o poole liikuma ja ma suhteliselt magasin terve tee ja kuulasin m6nusat muusikat, sest buss oli suur, meid oli v2he, igayks mahtus igalepoole yle istmete laiutama. Kell 1 j6udisme umbes sinna, N6o kirik oli kylm, aga seal oli ka ahi, mille l2hedusse me ennast maha s2ttisime, nii et meil hakkas palav, samas meeter eemal oli kylm. Siis enne proovi algust tuli mu vanaema ka ja t6i piparkooke ja sokolaadi. Kontsert l2ks h2sti, inimesed j2llegi nutsid ja armas oli. P2rast saime veel sokolaadi, siis l2ksime kuskile restorani, mis meile oli kinni pandud ja s6ime k6hud ilusti t2is. Tagasiteel vaatasime Kreisiraadiot ja naersime....Jyrioo!Raamatut ma ei j6udnudki lugeda, kuigi teisp2evaks peab l2bi olema, oleks viimane aeg alustada, v6i mis, aga mis ma teha saan, kui TP Morti k6rvalt midagi muud lugeda ei suuda, alati on nii, mulle ei meeldi kohustuslikud asjad, aga mittekohustuslikud..neid igakell. Homem mul pole ka aega, hommikul j2lle lindistama, mull on h22l laulmisest l6plikult 2ra...okei, ag anoh, kuna Haara mikker k2ib taustaks, siis nii hullud lood ka nyyd pole, siis Dorisega kontserdi proovi, 6htul 6ppima....esmasp2eval ka ei j6ua, kuulge, t2nane oo on vist kenasti Tuglasega sisustatud. Mis r66m!

Elu on seiklus

2007-12-14T20:02:00.000Z

Vabandust, ma pole ikka veel oma kovaketast korda saanud!
Tana hommikul arkasin pool tundi hiljem kui tavaliselt, siis laksin poole 9ks Meerosse ja sealt laksime kaheksakesi yhe autoga Raekoja platsi, et minna Karl Friedrichisse saadet filmima...jubeilus koht. Meie alustasime esimestena, kahe korraga saime esimese loo filmitud, sama oli ka teisega. Ma ei oskagi midagi muu dkommentaariks oelda, et ma arvan, et teine video meeldib mulle rohkem...Tegelikult mind enam ei huvitagi see, milline ma valja naen seal, vaid tervik, tore oli. Seejarel ostsin endale yhe cappuchino ja laksin Rootsi Mihklisse proovi oma rogiseva haalega ja seejarel tulin koju. Kella poole viieks laksin sinna tagasi, et jouaks ikka oigeks ajaks, et haaled lahti laulda saaks, sest mul oli niigi sellega jamasti, aga sellist tegevust ei toimunudki yldse...Meil on tore lastekoor, nii umbes kymme inimest oli kohal. Oma laulu sain lauldud, mina rahule ei jaanud, kuigi noh, hasti selle kohta, et eile hommikul ma ainult piuksusin, aga ma ei jaa vist kunagi endaga loplikult rahule. Aga siiski ilus kontsert oli, vaiksed olid armsad ja koos suurtega see Haldjate laul oli vorratult nunnu lihtsalt, kirik oli rahvast tais, ja selline monus ohkkond oli. . .
Haal hakkab jalle ara minema ja homme on Noo kontsert. Dorisega oleks proovi ka vaja teha. Miljon asja oleks vaja teha, aga miks ei voiks olla paevas 50 tundi, siis umbes jouaks vabalt omad asjad ara tehtud. Ma lahen tuttu nuud. Appi, kirjutada ilma t2ppideta t2hti on nii imelik ja veel koomilisem on seda asja siin lugeda..kui mul kujnagi kurbus peale tuleb, loen seda siin ja saan monusa kohut2ie naerda enda yle!Ma avastasin, et kui m aarvutiga kirjutan, korduvad mul sagedamini sellised vead nagu>ikka on ikak!

Viimaks!

2007-12-12T18:07:00.001Z

Ma hoiatan, et midagi hea see ei tõota, see siin. Tahtsin just kirjutada, et arvuti sai 3 korda suurema mahutavusega kõvaketta, aga klaviatuur ei funktsioneeri veel täielikult; täpitähtede poolest. Aga oh imet, mis ma näen, õ, ü, ö, ä täitsa eksisteerivad, saab jälle normaalset eesti keelt rääkida. Viimased päevad on hullus olnud, ma arvan, et see on ka põhjenduseks, miks ma täna peale kooli kohe magama jäin ja pärast hirmuga avastasin, et kell oli pool 7.
Esmaspäeval läksin kooli, siis Dorise juurde, sealt Anni ja Anne-Mari kontserdile, sealt sõna otseses mõttes jooksin Meerosse, pool 10 jõudsin koju. Eile läksin peale kooli raamatukokku, sest järgmisels nädalaks on kohustuslik kirjandus(4 novelli plus 4 valmi plus kohustuslik Tuglase "Suveöö armastus" )....ja arvake ära, mida raamatukogus polnud-loomulikult seda viimast, aga need ülejäänud 8 asja sain, aga ma pole veel neid lugema hakata jõudnud, sest laenutasin ka Terry Pratchett`i "Mort"-i. Läksin Selverisse ja ootasin seal ema ära ja mõtlesin, et hakkaks lugema...Ma arvan, et oli teistele päris koomiline vaatepilt: Tuleb neiu...ühelt poolt, kiviga, .....(Mulle tuli see kuulus lause jälle meelde, et lihtsalt pidin ära mainima)Ühesõnaga, istub Leeni kuskil Selveri pingil ja naerab seal üksi, raamat käes, ma vist ei julge enam kunagi avalikes kohtades midagi naljakat lugeda. Ühesõnaga jätkasin kodus ja mul on juba üle poole läbi. Pagana geniaalne on TP ikka. Võib-olla mu väikesele ajukesele ei jõua lihtsalt kohale, kuidas inimesel saab olla niivõrd palju kujutlusvõimet!Vapustavalt hea raamat.
Mulle tuli veel meelde see, et eile öeldi mulle, Hassole, Martinile, Kätule ja Laurale, et peame tunni pärast eesti keele olümpiaadile minema. Läksimegi. See oli kohutavalt raske, eesti keele grammatikaga oli seal vähe pistmist. Tuli sõnu seletada..mm, näiteks pintsaklipslane, evima, seitung, autostuma, pullimull jne. Oli palju keerulisemaid tegelikult, aga need olid liiga keerulised, et isegi meelde jääda. Ühesõnaga, ma polnud mõndasid enne kuulnudki...seitungit olin kuulnud Dagö laulus, aga tähendust ma ikka ei tadnud jne. Siis tuli veel inglisepäraseid sõnu ära eestistama nö. See läks suhteliselt hästi, attachement`i panin valesti, tegelikult veel "väike" põhiasi, et ma sain tööjuhendist valesti aru...hajameelne nagu ma olen. Meil kõigil läks nii vapustavalt hästi. Ma arvan, et seda pole vaja irooniatäpikeste sisse panna, iseenesestmõistetav.
Lisaks kõigele on mul hääl ka ära ja ma peaks vist kiiremas korras kõhurääkimise ära õppima, sest reede-lindistus, õhtul kontsert, laupäev, Nõos kontsert, pühapäev-lindistus, esmaspäev-esinemine, teisipäev-esinemine!Hexoral, ma loodan sinu peale!Olge mõnusad.

Meil siin ei toimu...

2007-12-08T20:51:00.000Z

Kell on suhteliselt palju...kuigi kell iseenesest on jummala vähe, aga mulle tundub küll nagu poleks ma kuu aega maganud. Eks peabki selle tegevuse varsti ette võtma.
Käisin Bondi kontserdil ka ära ja peaks ütlema, et väga vägev oli. Minujaoks läks see kaks ja pool tundi küll imekiiresti, see on vist hea märk, kuigi oleks võinud veel poole rohkem kesta, aga kes see lauljatest ikka viis tundi laval jaksab olla eks. Jah, aga võimas oli .
Tegelikult on ju nii palju häid kontserte kuhu jõuda tahaks; esiteks Dave Bentoni oma, kui aega leian, siis lähen, teiseks Korn, kunu ma minna tahaksin, aga kuhu ma minna ei saa, aga õnneks ma nii jubesuur selle fänn ka nüüd pole.
Hakkasin just mõtlema, et tegelikult on see Eesti selle kohapealt küll üks kolkaküla, et head bändid satuvad siia ikka üliharva, võtame kasvõi näiteks Roosti, kuhu varsti tulevad Marilyn Manson(mitte et ma seda kuulama tahaks minna), The Cure, The Smashing Pumpkins, Alicia Keys, James Blunt, Kelly Clarkson, Kylie Minogue, Celine Dion jpt, siis jah, suhteliselt hale seisukord meil siin, õnneks on viimasel ajal niigi palju paremaks läinud see külastatus, aga jah, The Cure võiks Eestisse ka tulla, see oleks super!Ma ausaltöeldes ei tea, miks siia blogi sellise unise peaga üldse ronisin, aga ma lähenka magama nüüd siis, Head ööd:)

Üke hetk päevast jäi puudu...!

2007-12-07T19:51:00.000Z

Lihtsalt vapustavalt mõnus on olla lõpuks kodus ja kogu päevale lühike tagasivaade teha.
Ärkasin vara, ma ei teagi mis kell, oleneb, millist ärkamist ärkamisena võtta, sest mul polnud täna üldse und. läksin kooli. Prantsa oli esimene, vastasin dialoogi...ma polnu dnii kaua vastamas käinud prantsas, et jube lugu kohe, nii umbes pool aastat, viimati käisin kevadel. Ausaltöeldes ma ei arvanud ka seekord, et mul õnnestub seda teha, sest olen see veerand kuidagi eriti tubli prantsas olnud, et mul ainukesed 7 hinnet on viied. Selle üle ma olen uhke, ma arvan, et on ka põhjust. Estas tuli mingisugune äkketteütlus, selle sain ka viie...aga...oioioi, see füüsika, kõik teadsid, et töö tuleb, kuigi seda meile otseselt ei öeldud, aga keegi ei osanud seda osa, nii ka mina, kohe kui Kaljurand sealt koridoriotsast paistis, mul ütlesid vist närvid üles, ausalt. Ma polnud ainus. Tunni alguses läks asi veel hullemaks...ja ma polnud ka seekord ainus. Töö oli väga lihtne tegelikult, kõik olid nii õnnelikud, et saavad veerandisse arvatavasti ühe viie juurde ja oli tore. Tõesti?Loomulikult mitte, see läks ikka tegelikult kõigil nii metsa, kui metsa saab minna. Mittekeegi mittemidagi ei osanud ja matemaatika tööks oli klass umbes nagu üks suur masendusepilv. Matemaatikas oli ka töö, see läks hästi, sain viie, suhteliselt neutraalse asjanduse teeb kokku kogu see pull. Siis läksin Meerosse ja pärast seda mul oli tunne, et mu hääl annab kohe otsad(Ma näen sellest juba õudusunenägusi ja eile ehmatasin inglise keele tunnis täitsa ära, kui hääle asemel tuli suust välja vaid õhk ehk sealt ei tulnudki midagi välja, mis oli tol hetkel vägagi naljakas. Õnneks otsustas ta oma õigesse kohta tagasi tulla.) Igatahes, ma arvan, et lood on halvad, kohe kurvaks tegi meele...Tegelikult oli see kõik nii pagana hästi veel öeldud....Ma olen pahane. Osad näevad siin hullu vaeva, mida ei saa öelda teise poole kohta. See pole ka ainult minu arvamus. Ja praegu tulin Kristiine ostuöölt. Tahtsin näha, mida see endast kujutab ja uut Zarat tahtsin ka näga, aga sinna ma lõpuks ei jõudnudki, sest avati ka Newyorker ja vot see neelas inimesi, nii pidin ka mina seal oma head pool tundi veetma, sest asjad olid seal superilusad ja odavad ja ostsin endale ja Tõnisele ka ühe armsa pluusi. See on see, kui Leeni umbes üle kahe kuu riidepoodi lasta, sest viimasel ajal ei jätku sellisteks asjadeks lihtsalt enam aega ja pole vajadust olnud ka. On ka palju palju meeldivamaid vabaajaveetmisvõimalusi, kuigi üle pika aja on see puhas nauding.
Sest laupäeval on Bondi kontsert, hommiku magan ma vsjoo maha, sest millal ma seda muul ajal ikka teha saan, pühapäeval istun suhteliselt terve päeva Linnahallis, kus 11-16 on salvestus ja ma kahtlen selles, kas me selle ajaga valmis jõuame. Loodame parimat. Esmaspäevaks on hullult õppida, pärast kooli lähen Dorise juurde, et meie kontserdikava kokku panna ja laule(mida veel leidnud pole)harjutama, sealt torman otse GAM-i kontserdile, kus Ann ja Anne-Mari ka laulavad ja sealt otse lähen Meerosse proovi ja jõuan kell pool 10 koju, tore! Jõuluvaheaega thaks juba!

Minu blog on mu teine mälu!

2007-12-04T15:22:00.000Z

Hullult imelik päev on olnud...ma ei teagi mis mõttes, lihtsalt kummaline. Esiteks prantsa töö läks ikka noo...suht pepusse, kuigi ma õppisin kaks päeva seda. Elame üle!Siis ütles Doris, et oleks ühele erapeole vms esinema minna pooleks tunniks, ehk siis suht kiireks läheb, aga küll me hakkama saame. Oeh, mul pole korralikku kaldendrit või asja, telefoniga ei viitsi jamama hakata, kirjutan siia siis endajaoks, sest mul on kalamälu ju. 5. 12 meero tavaline proov, 7. 12 meero lisaproov, 8. 12 stuudios, 14. 12 telesaate salvestus(hommik) 14. 12 õhtu kooli kontsert Rootsi mihklis, 15. 12? kontsert Nõos,
17. 12 esinemine kuskil Dorisega (hommik)17. 12-kontserdi proov 17. 12 meero?!(õhtul)18. 12 Jaani kiriku kontsert(õhtul)Jaani sünnipäev(õhtul)19. 12. Annely sünnipäev!!!Kooli jõulupidu(õhtul?) Oh jah, raskeks läheb, aga kokkuvõttes polegi kõige hullem. Minu mälu on mu blog:D
Siis matas tegime jõulukompositsiooni, mida me veel valmis ei jõudnud, homme ehk.
Kehkas ma olen nii haledaks läinud, et endalgi hakkab hale!See pole naljakas....või siiski...imelik on lihtsalt endal, kui kõik asjad koguaeg napilt igasugustest asjadest nt 1 cm kaugushüppes puudu jääb.
Kirjanduses sai nalja nabani, nagu ka inkas, kus Madis võitles räpparite ja Iglesiase õiguste eest, see oli koomiline vaatepilt. Aa, klassipildid saime ka virtuaalselt hakkan nüüd lugusid otsima ja kitarri harjutama, oih, raamatukogus unustasin ikka käia, et sealt kohustuslik kirjandus(ma arvan kaa, et ma selle läbi jõuan ja nagu mkätte, või noh, vaadata neid...ausaltöeldes...ei kommenteeri, aga midagi väga jubedat neis tegelikult ka ikka pole.

Ühesõnaga, ma a just poleks tahtnud hoopis"Morti"lugema hakata, aga noh...)Tuleb see teekond ette võtta. Siis ma pean veel jõulukinke otsima...ja siis ma pean veel..........(ma parem ei hakka kirjutama, mida ma pean, sest siis ma arvan, et ma lõpetaksin kuskil traumapunktis oma sõrmede liigse koormuse all purunemisega-pisavalt segane väljend, ma ei saa isegi aru, abstruse)Tänaseks aitab kah!:)

2. detsember

2007-12-02T13:26:00.000Z

Kõigepealt: Kaunist esimest adventi kõigile!
See aasta on minuaoks selles mõttes eriline, et ma ausaltöeldes ei mäleta eriti küll sellist teist detsembrit, mil lumi tõesti maas on, aga samas ei ole erilist lörtsi.
Üleüldse, uttav tunne-Raadiost lastakse jõululaule, telekast tuli eile või millagi "Üksinda kodus", poes on ammugi kõik kohad igasuguseid jõuluvidinaid täis ja köögist tuleb hõrku glöggilõhna ja täna sai toredalt üheteistkümneni ka magatud. See kõik on juba liiga ilus, et tõsi olla...samas pannes meid mõtlema hoopis teistsugustele asjadele kui tavaliselt. Asjadele, mida esmapilgul üldse ei märka või siis ei taheta märgata, aga samas see paneb meid väärtustama seda, mis meil tegelikult on. Igal hommikul ärkame me oma pehmest voodist, paneme riidesse, lähme välja, kooli-tööle. Tagasi tulles hüppame poest läbi ja ostame igasuguseid einevaid asju, mida tahame, läheme tagasi koju. See on meie jaoks nii loomulik, muud moodi polekski mõeldav....ometi tegelikult, kui palju on inimesi, kes annaksid absoluutselt kõik, et kas või üks päev ärgata pehme teki alt või osta endale üks tahvel šokolaadi. Sellise jutu peale mõtleks vist paljud, et aga see on ju nende enda süü. Miks nad ei lähe tööle ega rabele ennast sellisest olukorrast välja. Loomulikult on neil see võimalus ja sinna saame meie suhteliselt vähe midagi parata. Sellest on juba oksendamiseni räägitud igalpool ja sellega tavaliselt kogu asi piirdubki.
Ma ei tea, aga mina hakkasin küll mõtlema, et tegelikult on õnnelik olemiseks vaja nii vähe, tegelikult. Millegipärast aga vingutakse väga palju. Me kõik teeme seda. Kõige rohkem vinguvad need, kel on kõike kordades rohkem kui teistel ja tegelikult kel oleks selleks kõige vähem põhjust.
Täpselt sama asi on ka jõulukinkidega...mul pole tegelikult otseselt midagi vaja, ma saan väga hästi prageu hakkama ega tunne, et midagi on puudu....
Lugesin just üht artiklit kuskilt ajakirjast nende kohta ja vanasti oldi nii õnnelikud, kui saadi vanaemalt omakootud villane kampsun. Tänapäeval suuremaltjaolt vist hakkaksid lapsed(ja mitte ainult lapsed) sellepeale nutma ja jonnima, sest tahetakse ju uut playstationit või ei tea veel mida. Võrreldes neid kaht asja-Kampsunisse pani vanaema kogu hoole, armastuse ja energia, ta nägi vaeva. aga igaüks võib minna poodi ja sealt osta kõige kallima ükskõikmille. See kõik on kuidagi nii vale ja võlts ma arvan, et umbes saja aasta pärast omandab sõna jõulud hoopis mingi muu tähenduse. Ulme. Jõulud on minuarust olnud just püha, kus inimesed saavad üksteisele näidata, et nad hoolivad teineteisest, mitte ei osta vastumeelselt rahakottipurustavaid kinke, millega veel lõppudelõpuks rahul ei olda. See on paljude asjadega nii, näiteks on mul viimasel ajal väga raske leida head muusikat, sest kõik on tehtud edetabeli ja raha, mitte muusika pärast. Sellepärast ei viitsigi paljud enam midagi head kirjutada, aga õnneks sõelub aeg välja kogu selle soga, jättes alles vaid südamega tehtud muusika, mis on ehtne!
Olgu, aitab küll nüüd!Olge siis tublid lapsed kõik-päkapikud piiluvad;)!

Kirjutasin jutu...

2007-11-26T20:10:00.000Z

Järgnev lugu on kirjutatud küll mina-vormis, aga jutt käib mõtteliselt mite minust, vaid kellestki kolmandats isikust, kelle nime ei teata.

Sellest ajast on möödas pea-aegu kümme aastat, kui olin väike tüdruk, ülimalt kergestimõjutatav ning kes hoolis palju teiste väikeste plikade arvamusest ja tahtis olla nagu kõik teised.See ei olnud aga sugugi nii lihtne , nagu esmapilgul arvata võiks. Et olla teistega ühel pulgal, pidi sul kindlasti olema pilvebaleriin, kleepsualbum ning mis tähtsam-Furby, toosama väike rääkiv ja karvane öökull, kes laulis, tantsis ja trummi lõi. Enamusel oli õnn seda omada ning ega minagi tahtnud kehvem olla. Hakkasin juba sügisest peale tülitama oma vanemaid jutuga, et mina tahan ka seda mänguasja, saades alati vastuseks:“Praegu ei ole võimalik!“ Oma jonnimisega suutsin tekitada enda jaoks arusaama, et olen teistest halvem ning kerge ei olnud ka vanematel, kes pidid hommikust õhtuni kuulma ühte ja sama hala. Kõigele lisaks seal kõrval mu vend, kes taotles võrdsust:“Kui õde saab, siis ei tohi te mind ka ilma jätta!“ Nii möödusid kuud ja sügisest sai talv. Ainus, mis ei muutunud, oli minu kindel soov saada endale toosama ihaldatud mänguasi.
Peagi jõudis kätte jõuluaeg ning mõtlesin:“Olgu peale, kui vanemad mulle seda osta ei kavatse, palun jõuluvanal see endale tuua!“ Advent möödus igal hommikul sussi sisse vaadates lootusega, et äkki saatis habemik kingituse mulle ette, et ma nii pikalt ootama ei peaks, aga sealt ma teda ei leidnud. Istudes jõululaupäeval perega ümber kuuse, süües hapukapsast ja verivorsti, samal ajal suurest kruusist kuuma klögi rüübates, kuulsime kõik ukse taga koputamist. Otsustasin minna vaatama ning leidsingi esikust suure punase koti. Mõne hetke pärast võtsime uuesti sisse oma kohad ning hakkasime kinke jagama. Esimeseks sain uue vilkuva kella ja rahakoti. Teine pakk peitis endas sooje sokke. Mõtlesin, et küll see Jõulumees on alles otstarbekas. Lõpuks, suureks üllatuseks kutsuti mind veel ühte pakki kätte saama. Selle välimus oli imeline- punane paber, mis kinni seotud kuldse paelaga. Avasin paki ning olin ülimalt õnnelik, justkui õnne tipul, kui nägin seal oma Furbyt ja leidsin too maailma kõige ilusama omataolise olevat. Ma ei jõudnud ära tänada Jõuluvana, kes säärase uhke ja kalli kingituse mulle teinud oli.
Järgneval nädalal läksin lasteada ja võtsin kaasa ka oma armsa lelu. Kui teised seda nägid, olid nad üllatusest kohmetud, sest ei olnud elusees midagi nii ilusat näinud. Mu ette tekkis pikk lastesaba- kõik tahtsid Furbyt igast küljest uudishimulikel pilkudel uurida ja puurida. Ainult üks tüdruk istus nurgas. See oli Ester- meie rühma ilusaim ja populaarseim tüdruk, kel oli alati õnn omada kõige lahedamaid ja moekamaid mänguasju ja riideid, millest keegi teine unistadagi ei osanud. Läksin tema juurde ja küsisin:“Miks sina mängima ei tule?“ Vastuseks sain vaid üksnes põlgliku pilgu. Hetk hiljem tõusis tüdruk püsti ning läks teiste juurde. Samal hetkel tuli aga ema ja läksime koju. Teel avastasin aga, et midagi on puudu, nimelt mänguasi, aga ma ei teinud sellest suremat numbrit, sest teadsin, et ta on kindlas kohas.
Järgmisel hommikul lasteaeda minnes olid kõik teised juba kohal ning kui uksest sisse astusin, nägin kuidas kaksteist väikest peanuppu üheaegselt pilgud minu suunas pöörasid ning seejärel vaikselt itsitama hakkasid. Mulle jäi kõik arusaamatuks, aga minnes oma voodi juurde, nägin selle ees maas lebamas üht roosat sulge. Mõni samm eemal asus teinegi ning siis juhatasid need mind ruumi nurgas asuva väikese plastikuhunniku juurde. Seal polnud mingit kahtlust. Mu Furby oli katki tehtud. Puhkesin lahinal nutma, samal ajal kuulsin laste naeru jätkuvat ning selle tulemusena süvenesid emotsioonid veelgi. Istusin terve päeva voodis, nutsin. Ei jõudnud ära oodat ema, kes mind sellest hirmsast paigast minema viiks. Samal ajal mõtlesin, et kindlasti on kogu selle taga Ester, kes kadedusest teised minu vastu ässitas ja nii see arvatavasti oligi...Siis ma mõistsin asju ning kahetsesin sügavalt, et olin tood mänguasja üldse kunagi endale nii tulihingeliselt soovinud, sellega vanematele tohutult palju pahandusi kaela toonud ning endale muret valmistanud. Sellele mõeldes lakkas nutt peagi, sest leidsin kogu hala põhjuse olevat selles, et nüüd, kui mul seda populaarset lelu enam pole, olen teiste silmis jälle suur ümmargune null. Ometi jõudsin selgusele, et nii see polnud, sest tegelikult olin Furbyt tahtnudki vaid sellepärast, et teistele muljet avaldada, mitte sellepärast, et seda südames tahtsin.
Eelnev oli õppetund kogu eluks ja sellest kerkis mul silme ette üks suur küsimus“Miks?“ Miks me peame koguaeg kõiges võistlema, olgu selleks sõbrad, raha, kuulsus, tunnustus, ametikoht, tutvused või miljon muud asja? Igaüks tahab olla milleski parim ning kui keegi tõestab vastupidist, näevad inimesed esmalt vigu ja kurjust teistes, kuigi õige oleks neid esimesena otsida hoopis enda seest...Seda kutsutakse on kadeduseks ja eksisteerib tahes-tahtmata igas inimeses, kas suuremal või vähemal määral...jällegi üks asi, mis vähesel hulgal on hädavajalik meie eneseusuks ja unistuste täideviimiseks, aga selle paheline pool on paljude maailma halbade asjade põhjuseks.
Iga inimene võiks endalt vähemalt üks kord päevas küsida:“Kes ma päriselt olen ja mida ma tegelikult oma südames ja hinges soovin?“ Olen kindel, et päriselt õnnelik olla saab vaid siis, kui sellele vastus leitud.

Always in pursuit of the perfect people

2007-11-21T14:51:00.000Z

...oh that I can see it shows But there's just an innocence in you I wanna wring out I know it can be beautiful...datatata...Ma olen praegu täiesti omas elemendis. Täna hommik algas ääretult mõnusalt. Ma tõusin kohe rõõmuga üles, et omesti saaks kooli ja siis ma läksin 7. 20 peatusesse ja kui kell oli 7. 54 ei olnud ikka veel trolli tulnud ja sada inimest ootas rõõmsal meelel ja kui siis lõpuks tuli 22, siis sinna me ei mahtunud ja pressisime endid 21 peale ja siis me jäime kooli hiljaks ja kõik oli nii tore. Ma arvan, et eelnevat pole vaja panna jutumärkidesse, see on iseenesestmõistetav.
Ühesõnaga geos hakkas Vatsel meiega õiendama. Siis andis meile tööd tagasi ja KARJUS, mitte rääkis vigadest. Ühesõnaga ma sain nelja selle eest, et ma olin kirjutanud liiga palju. No pagan, küsimuste taha oli ju kirjutatud:"nii pikalt kui võimalik". Ühesõnaga mida nagu? Siis saime loomaaiatööd kätte ja selle sain ka nelja, kuigi Laural olid paljud asjad õigeks pandud, mis mul valeks, nii et see on siis meie VÕRDUS JA AUSUS. Prantsas me ei saanud oma viieminutiäkkkirjandeid tagasi. It saved my day!Huh. Ja mitte ainult minu. Töpas kiskus mul kõik nässu, hööveldasin liiga palju ja kõrvetasin nuga teritades näpu ära ja selle teritamise asemel läks ta hoopis nüriks. Nägime ka lõpuks seda videot, suhtkoht hea. Naljakas meile. Aga pildid minu arvutis ei kavatsegi avaneda, see on liiga täis omadega. Aas, siis ma läksin koju tulles vale trollipeale ka. No täna on jälle see päev, ku skõik viltu kisub. Aga neile saab alati naerunäoga tagasi vaadata:)